Loodusõpetus: 4c prindi
 |
Autor: Lelet Aavik-Part klassiõpetaja |
Loodud: 21. jaanuar 2020. a. kell 10.30
Muudetud: 22. jaanuar 2020. a. kell 17.30
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja
juhendamisel;
4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes
ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;
6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti;
7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
25.-29. november
Kaartide mitmekesisus.
https://www.google.com/earth/
Kaardi tundmine. GPS. Kuidas toimib. Katsetame! Interaktiivsed ülesanded.
2.-6. detsember
Mandrid ja maailmajaod
Maakera mudeli koostamine. Töö jätkub kogu nädala vältel.
9.-13. detsember
Mandrid ja maailmajaod
Info ja joonis vihikus. Avita pildid ja videod.
Ookeanid ja mered.
Joonis ja info vihikus. Arutlus. Koostatud maakera mudeli kasutamine. TK!
Maakera siseehitus
Joonis vihikus. Interaktiivsed materjalid ja joonised. Tv lk 47
16.-20. detsember
Vulkaanid
Katse: vulkaani tegemise komplekt, vesi, õli. Arutelu. Joonis vihikus.
Maavärinad.
Maavärina tekkepõhjused. Videod. Tsunami.
Katastroofiliste tagajärgedega loodusõnnetused
Loodusnähtused ja inimene. Tugevad tuuled ja üleujutused.
Videomaterjal.
VAHEAEG
6.-10. jaanuar
Kordamine
Kuldvillak „Planeet Maa”
Elu teke ja selle arenemine vees
Ürgookean. Interaktiivsed Avita e-materjalid.
13.-17. jaanuar
Elu arenemine maismaal.
Esimesed maismaa taimed ja loomad. Avita pildid ja videod. Dinosaurused.
https://www.youtube.com/watch?v=YQX7JYQjDOQ
https://www.youtube.com/watch?v=YCmEe6FDkzE
https://www.youtube.com/watch?v=Wv6hEuODrLg
Elu arenemine maismaal.
Hindeline tunnitöö: (KT nr 7). Analüüs.
Elu tunnused.
Pildianalüüs tahvlil. Hingamine, toitumine, kasvamine ja arenemine, paljunemine, koosnevad rakkudest. Tk!
20.-24. jaanuar
Organismide mitmekesisus.
Ainuraksed elusolendid.
Organismide mitmekesisus (2)
Hulkraksed elusolendid. Juuksekarva katse. Elusolendite rühmitamine.
TV lk 11
Mikroskoobitund
Mikroskoobi osad. Lillevaasi vee ja sibula vaatlus. Rühmatöö.
27.-31. jaanuar
Inimese kehaehitus.
Millest inimene koosneb (opiq.ee) rakud ja koed. Joonis vihikus.
Elund ja elundkonnad.
Kontrolltöö nr 9
Töö materjalidega. Peale tööd lisalugemine.
Elundkondade ülesanded
Peamised elundkonnad. Jooniste koostamine- grupitöö. TV lk 24 h1
3.-7. veebruar
Kontrolltöö nr 10
Elundid (töö materjalidega)
Meeleelundid.
Silm ja kõrv. Nina ja keel. Meeleelundid ja peaaju. TV lk 26 h 2.
Meeleelundid. Nahk
Naha ehitus ja ülesanded. TV lk 28.
10.-14. veebruar
Tugi- ja liikumiselundkond.
Luud. Luumurd. Luu ehitus. Joonis vihikus. Lihased
https://www.opiq.ee/kit/11/chapter/482?utm_source=etund&utm_medium=etund
17.-21. veebruar
Kordamine.
Bingo!
Avita piltide äraarvamise mäng.
VAHEAEG
2.-6. märts
Hingamiselundid.
Kuidas inimene hingab? Hingamiselundkonna eest hoolitsemine.
Õige või väär? (harjutus) Tööleht: kopsude valmistamine. Praktiline töö.
Vereringe
Vere koostis ja ülesanded. Vereringe mäng (6-8 silti). Joonis vihikus.
Ristsõna kordamiseks.
Kontrolltöö nr 12
Elundkonnad. Hingamine. *Lisaülesandeks tööleht „Kas kõikide loomade veri on punane?”
II trimestri lõpp
Tulemas!
Seedeelundid.
Interaktiivsed materjalid: kuidas toimub seedimine? TV lk 36-37
Seedeelundkonna kujutamine paberil- täissuuruses! (tapeet!)
Seedeelundid.
Jätkub tapeedile täissuuruses inimese kujutamine. Rühmatöö. Esitlused.
Erituselundud.
Opiq.ee materjal: https://www.opiq.ee/kit/11/chapter/486?utm_source=etund&utm_medium=etund
TV lk 38. Avita materjalid. Info vihikus.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Teema: ELU MITMEKESISUS MAAL
Õpilane:
1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
2) märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust;
3) märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus;
4) oskab kasutada valgusmikroskoopi;
5) selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;
6) nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;
7) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;
8) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis;
9) teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;
10) teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal;
11) nimetab organismide eluavaldused.
Õppesisu ja mõisted:
Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal. Mõisted: rakk, üherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kõrb, vihmamets, mäestik, jäävöönd, kivistised.
muutuvates keskkonnatingimustes.
Teema: INIMENE
Õpilane:
1) väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervislikke eluviise;
2) mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest;
3) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;
4) kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;
5) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;
6) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;
7) analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust;
8) toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;
9) põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü;
10) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;
11) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;
12) teab, et paljude loomade ja inimese ehituses on sarnaseid jooni;
13) teab erinevate elusorganismide tähtsust inimese elus.
Õppesisu ja mõisted:
Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega. Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses. Mõisted: elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresoon, arter, veen, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jämesool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud.
Hindamine
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta
KIRJALIKUD TÖÖD:
HINNE "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata. Tööde järgi tegemiseks on aega 10 päeva.
Veerandihinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid, kui ka jooksvaid hindeid.
Konsultatsioon kolmapäeviti al 13.00 või muul kokkuleppel õpetajaga ruumis 309. Järeltöid on võimalik sooritada iga päev peale tunde al 13.00-15.00 tugiõppe tunnis. Ajakava 309 klassi seinal.