Ujumine: 1b T prindi
 |
Autor: Tiina Käen kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Tiina.Kaen@nooruse.edu.ee |
Loodud: 14. oktoober 2019. a. kell 10.33
Muudetud: 18. oktoober 2019. a. kell 20.09
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Ujumisoskuse omandamine. See on teistest oskustest olulisem, sest sellest võib sõltuda vees ellujäämine.
Esimeses kooliastmes omandatava ujumisoskusega luuakse alus suutlikkusele tunda rõõmu
vees olemise mitmekesistest võimalustest ning turvatundele veekogude ääres toimimiseks
kogu edaspidise elu vältel. Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veehirmust
ülesaamine ja veega kohanemine.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1.nädal
Tutvumine ujula korraga. Pesemine ja selleks vajalikud vahendid. Ujula sisereeglitega tutvumine. Kord ujulas.
2.nädal
Veega kohanemise harjutused. Seinast kinni hoides jalgadega pritsimine.
3.nädal
Näo vette panemine. Hinge kinnihoidmine ja vette välja hingamine.
4.nädal
Harjutused nuudliga. "Segamini tuba"
5.nädal
Selili hõljumine nuudliga.
6.nädal
Hingamine vette. Nuudliga harjutused.
7.nädal
hinge kinni hoidmine, pea vee alla panemine, vee all silmade avamine
„Nina kaudu mullide puhumine“ „Veealune muusika“
8.nädal
Näo vette panemise harjutamine
„Sõrmede loendamine 1“
9.nädal
hinge kinni hoidmine, vee alla sukeldumine, esemete põhjast toomine
„Ujumislaua tõstmine“, „Ujumislaudade liigutamine 2“, „Raamatu lugemine“
10.nädal
hinge kinni hoidmine, basseini servalt vette hüppamine ja
põhjast esemete toomine
11.nädal
hinge kinni hoidmine, vee peal rinnuli asendis hõljumine,
sirutatud horisontaalasendi saavutamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Alusoskuste loomisega kaotatakse hirmud vee ees. Vee tunnetuse tekitamiseks ja sinasõbraks saamiseks on õppeprotsess mänguline.
Õpilane tunneb ennast vees kindlalt st kas ta on veega kohanenud.
Julgeb nägu vette panna, hinge kinni hoida ja sukelduda
Saab algteadmised hõljumisest.
Hindamine
Ujumise tunnis antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele, sealhulgas enesehindamisele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.
I trimestri lõpus antakse õpilasele tagasiside järgmiste osaoskuste omandamise kohta:
* Oled ületanud veekartuse
Sõnaliste hinnangute kriteeriumid väljendatakse tähtedega:
T = tead, oskad, kasutad
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pead veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.
Ujumistundides on vajalikud trikoo, ujumismüts,ja ujumisprillid (vajadusel). Pesemisvahendid ja saunalina.