Loodusõpetus: 5b prindi
 |
Autor: Liivi Erlenbach õpetaja Kontakt: Liivi.Erlenbach@nooruse.edu.ee |
Loodud: 26. august 2019. a. kell 11.59
Muudetud: 3. september 2019. a. kell 13.51
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia,
füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele.
Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel.
Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema.
Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja
juhendamisel;
4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes
ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;
6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti;
7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
02. - 06.09 VESI
1) Sissejuhatus õppeainesse. Veeta ei saa. Kui palju vett on maailmas? Kõik elusolendid koosnevad veest. Miks on vesi eluks vajalik? Õ lk 8-9, tv lk 4-5
2) Vesi kui aine. Vee omadused. Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Vesi kui lahusti. Aine, molekul, aatom, lahus, lahusti. Õ lk 10-13, tv lk 6-7
09. - 13.09.
1) Vee olekud ja nende muutumine. Mis on aine olek? Millal vesi jäätub? Millal on vesi vedel? Millal tekib veeaur? Tahkis, vedelik, gaas, aurustumine, veeldumine, tahkumine, kondenseerumine. Õ lk 14-15, tv lk 8-9
2) Tahke, gaasilise ja vedela aine omadused. Ainete üldised omadused erinevates olekutes. Millest sõltub aine olek? Lenduvus, voolavus. Õ lk 16-17, tv lk 10-11
16. - 20.09
1) Vee soojuspaisumine. Vee soojenemine ja jahtumine. Kuidas toimib termomeeter? Mis toimub potis keeva veega? Veekogu põhjas on vesi suvel jahedam, talvel aga soojel kui pinnal. Õ lk 18-19, tv lk 12-13
2) Praktilised tööd: Katsete tegemine.( tv lk 5- kui palju sisaldab kartul vett?, lk 6-7 -kui palju on vees erineva päritoluga lahustunuid aineid? , lk 10-11 vedela aine omadused.)
23. - 27.09
1) Kontrolltöö.
2) Pindpinevus ja märgumine. Vee pind püüab kokku tõmbuda. Pindpinevust saab ka vähendada. Märgamine ja märgumine. Õ lk 20-23, tv lk 14-15
30.09 - 04.10
1) Kapillaarsus. Vesi võib liikuda ka altpoolt ülespoole. Õ lk 24-25, tv lk 16-17
2) Põhjavesi. Mis on põhjavesi? Kus tuleb põhjavesi maapinnale? Kus on Eestis kõige rohkem allikaid? Veeringe. Õ lk 26-29, tv lk 18-19
07. -11.10
1) Vee kasutamine. Milleks vett kasutatakse? Kui palju meil vett kulub? Kust tuleb meie joogivesi? Mis on reovesi. Vee puhastamine. Vee saastamine ja kaitse. Joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine, reovesi. Õ lk 30-33, tv lk 20-21
2) Kordamine tv lk 22-25
14. -18.10
1)Praktilised tööd: Katsete tegemine (tv lk 14-15- pindpinevus, märgamine, tv lk 16-17 -kapillaarsus, lk 23)
2) Kontrolltöö
Vaheaeg 21. - 27.10
28.10 - 01.11
Jõgi õ lk 36 - 37, tv lk 26 - 27
Jõe toit on vesi lk 38 - 39, tv lk 28
04 . - 08.11
Jõe teekond lähtest suudmeni õ lk 40 - 43, tv lk 29
Eesti jõed on eriilmelised õ lk 44 - 47, tv lk 30 - 31
11. - 15.11
Kordamine kontrolltööks
Kontrolltöö ,,Jõed "
18. - 22.11
Järved õ lk 48 - 49, tv lk. 32 - 33
Eesti järved on eriilmelised õ lk 50 - 53, tv lk. 34 - 35
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1)tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust;
2)väärtustab säästvat eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbijana;
3)võrdleb tahkeid, vedelikke ja gaase nende üldiste omaduste seisukohast (kuju, ruumala);
4)teab, et veeaur on aine gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul;
5)võrdleb jääd, vett ja veeauru;
6)teab, et vesi jäätumisel paisub, ja põhjendab jää ujumist vees;
7)teab, et veeaur on vesi gaasilises olekus;
8)teab, et jää sulamistemperatuur on sama mis vee tahkumis(külmumis)temperatuur;
9)nimetab jää sulamis- ja keemistemperatuuri;
10)kirjeldab vee keemist;
11)kirjeldab veeauru kondenseerumist keeva vee kohal (külm keha ja niiske õhu jahtumine);
12)kirjeldab vee soojuspaisumise katset ja kujutab vaadeldavat joonisel;
13) põhjendab, miks vett soojendatakse anuma põhjast;
14) kirjeldab märgamist ja mittemärgamist ning toob näiteid märguvatest ja mittemärguvatest ainetest, kirjeldab kapillaarsuse katseid ja toob näiteid kapillaarsuse ilmnemisest looduses;
15)kirjeldab vee puhastamise katseid;
16)hindab kodust tarbevee hulka ööpäevas ja teeb ettepanekuid tarbevee hulga vähendamiseks;
17) teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;
18) selgitab põhjavee kujunemist
19) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;
20) toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele
21)teavad, milliste omadustega jõed ja järved asuvad Eesti erinevates piirkondades
22)teavad , millised on taimede ja loomade kohastumused eluks vees
23)teavad jõe taimestikku ja loomastikku
Hindamine
Õpilane saab trimestri jooksul hinded kontrolltöö , praktiliste ülesannete soorituse ja suulise selgituse eest. Valikuliselt hinnatakse töövihiku ülesannete ja iseseisvate tunnitööde täitmist.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta
KIRJALIKUD TÖÖD:
HINNE "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Hinne "2" - 20-49% punktide arvust
Hinne "1" - 0-19% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui trimestri lõpuks tööd järele ei vastata.
Kokkuvõtvate hinnete kujunemisel trimestri lõpus võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid kui ka jooksvaid hindeid.
Konsultatsioonid ruumis 303 kokkuleppel õpetajaga