Eesti keel: 5a prindi
 |
Autor: Sirje Mehik klassiõpetaja Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 23. august 2019. a. kell 13.39
Muudetud: 17. november 2019. a. kell 17.22
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal (2.-6. sept 2019)
* KEEL SUHTLUSES. SÕNAVARA.
1) Sissejuhatav tund, tutvumine õpikuga, õppeaastaks eesmärgi seadmine. Keele olemus, mitmenäolisus. Mõisted: fakt, arvamus, suhtlusvahend; muinasjutt. Õ lk 5, tv lk 3 harj 1. Tuletame meelde: tähekujud ning vigade märkimise tingmärgid (TV lk 71).
2) Mis keel on? Õ lk 6-7, tv lk 4-5 harj 2-3. Keele olulisus, erinevad suhtlusviisid, info leidmine kaardilt. Mõisted: kaart, legend.
3) Teisi keeli: tehis- ja salakeeled. Õ lk 8-9, tv lk 6-7 harj 4-6. Eri tekstidest leitud info võrdlemine. Mõisted: viipe-, tehis- ja salakeel; intervjuu.
2. nädal (9.-13. sept)
4) Keel muutub. Olukorrale vastava sõnavara kasutamine, sõnavara laiendamise võimalusi. Viisaka ja asjakohase kommentaari kirjutamine. Õ lk 10–11, tv lk 8-9 harj 7–11. Mõisted: liitmine, tuletamine, võõrsõnad; kiri, kommentaar. Troska – lisainfot http://blog.erm.ee/?p=225
5)-6) Sõnade laenamine. Võõrsõnad. Õ lk 12-13, tv lk 10-13 harj 12-17. Võõrsõna tunnused, võõr- ja laensõnade eristamine; võõrsõnade tähendus. MSN-suhtluse eripära. Mõisted: laen- ja võõrsõnad; MSN-suhtlus, reklaam, kiri.
3. nädal (16.-20. sept)
7)-8) Sõnade liitmine. Sõnavara täiendamine liitsõnade moodustamise teel, liitsõnadega lihtsa sõnamängulise teksti koostamine. Mõisted: liitsõna täiend- ja põhiosa; mõistatus, liitsõnamäng, kiri. Õ lk 14–17, tv lk 14-15 harj 18–24.
9) Sõnade tuletamine. Liitsõna ja tuletise eristamine, tuletiste loomine. Pildilt ja tekstist leitud info võrdlemine. Õ lk 18–19, tv lk 16-17 harj 25–31. Mõisted: tuletamine, liide; kiri, luuletus.
4. nädal (23.-27. sept)
10)-11) Kokkuvõte, kordamine. Õ lk 20, tv lk 18–19. Sünonüümid. Kuulamisülesanne nr 7. Kiri, kirja kirjutamise nõuded.
12) KONTROLLTÖÖ
Tv lk 68 - peatükki kokkuvõttev eneseanalüüsi tabel.
5. nädal (30.sept-4. okt)
* HÄÄLIKUÕIGEKIRI
13) Sõna koosneb häälikutest. Häälikute liigid. Õ lk 22-23, tv lk 20-21.
14) Silbitamine ja poolitamine. Õ lk 24-25, tv lk 22-23.
15) Ajaleht, artikkel. Populaarteaduslik artikkel. Õ lk 25 h 59, lk 26.
6. nädal (7.-11. okt)
16) Tähestik. Kuidas lugeda teabeteksti? Õ lk 27-29
17) Teabeteksti lugemine. Võõrtähed, võõrsõnatähed. tv lk 24-27
18) Kaval infootsing. Õ lk 30-33, tv lk 28
7. nädal (14.-18. okt)
19) Kas üks või kaks tähte? Veaohtlikud sõnad. Õ lk 34-37, tv lk 29
20) i ja j õigekiri. Tegijanimi. Õ lk 38-39, tv lk 30-31
21)Ümberjutustus
KOOLIVAHEAEG 19.-27. OKT 2019
9. nädal (28. okt - 1. nov)
22) I ja j õigekiri. Reeglite kordamine. Tegijanimi. Harjutav etteütlus
23) Etteütlus: i ja j õigekiri. H sõna algul. ÕS-i kasutamine. Õ lk 40-41
24) H on tähtis. Virtuaalkeskkonnas suhtlemise eripära. TV lk 32-33
10. nädal (4.-8. nov)
25) Kaashäälikuühend, täishäälikuühend, diftong. Häälikuühendi õigekiri. Õ lk 42, 43, tv lk 34, 35
26) Kaashäälikuühendi erandid (liitsõnades, liitega sõnades; sõnades, kus pikk s on l, m, n või r järel). Õ lk 44, 45. tv lk 36, 37
27) Sulghäälikute naabrid: k, p, t helitu hääliku kõrval, erandid, Õ lk 46, 47, tv lk 38, 39. https://prezi.com/bbvvjvt6k6us/sulghaalikute-naabrid/
11. nädal (11.-15. nov)
28) Kokkuvõte (õ lk 48, tv lk 40, 41), kordamine. Iseseisev harjutamine etteütluseks, enesekontroll (õ lk 47 h 106)
29) KONTROLLTÖÖ ( häälikud, nende õigekiri). Eneseanalüüs (Häälikuõigekiri. Teabeteksti lugemine) tv lk 69
30) Algustäht. Lugude keskel (õ lk 49). Kordamine.
12. nädal (18.-22. nov)
* ALGUSTÄHT. LUGUDE KESKEL
31) KT vigade analüüs. Nimi ja nimetus (õ lk 50, 51, tv lk 42), kuulamisül nr 5 (eesti keelest räägib keeleteadlane Kristiina Ross)
32) Nimi ja nimetus. Õ lk 52, 53, tv lk 43, 44
33) Kordamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õppe-eesmärgid
Õpilane:
1) leiab koos partneri või rühmaga vastused lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades olukorrale vastavalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
2) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
4) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
5) tunneb kirjutamise põhietappe;
6) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
7) avaldab viisakalt ning olukorrale vastavalt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
8) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
9) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
10) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;
11) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Õpitulemused
Õpilane:
1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) tunneb õpitud tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;
4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.
Hindamine
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.
KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga või töö veatu
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kirjutusvahend sinine või must tinten-pen (kogu vihik sama värviga!)
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.
Konsultatsioon toimub ruumis 307 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse. Puudumise korral on õpilane kohustatud töö sooritama nädala jooksul pärast õppetööle naasmist.