Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12169 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Matemaatika: 11abc_grupp prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Andra Allmägi

matemaatikaõpetaja

Kontakt: andra.allmagi@oesel.edu.ee

Loodud: 14. aprill 2019. a. kell 15.19
Muudetud: 14. aprill 2019. a. kell 15.36

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, V kursus

Kestvus: 5 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset tundmist, samuti suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatika sees kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab endas oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida, tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise oskust, samuti erinevate esitusviiside (sümbolid, valemid, graafikud, tabelid, diagrammid) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamist.

Gümnaasiumi lõpetaja:
1) väärtustab matemaatikat, suudab hinnata ja arvestada oma matemaatilisi võimeid karjääri planeerides;
2) on omandanud süsteemse ja seostatud ülevaate matemaatika erinevate valdkondade mõistetest, seostest ning protseduuridest;
3) mõistab ja analüüsib matemaatilisi tekste, esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) arutleb loovalt ja loogiliselt, leiab probleemülesande lahendamiseks sobivaid strateegiaid ning rakendab neid;
5) püstitab matemaatilisi hüpoteese, põhjendab ja tõestab neid;
6) mõistab ümbritsevas maailmas valitsevaid kvantitatiivseid, loogilisi, funktsionaalseid, statistilisi ja ruumilisi seoseid;
7) rakendab matemaatilisi meetodeid teistes õppeainetes ja erinevates eluvaldkondades, oskab igapäevaelu probleemi esitada matemaatika keeles ning interpreteerida ja kriitiliselt hinnata matemaatilisi mudeleid igapäevaelu kontekstis;
8) tõlgendab erinevaid matemaatilise info esituse viise (graafik, tabel, valem, diagramm, tekst), oskab valida sobivat esitusviisi ning üle minna ühelt esitusviisilt teisele;
9) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT vahendid jne) ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

V kursus - Funktsiooni piirväärtus ja tuletis 15. aprill - 4. juuni

15.-17. aprill
1. Joone puutuja võrrand
2. Joone puutuja võrrand
3. TJoone puutuja võrrand
4. Projektipäev
5. Suur Reede

Vaheaeg 22.-26. aprill

29. aprill - 3. mai
6. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine
7. 1. mai
8. 1. mai
9. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine
10. Funktsiooni ekstreemumid

6. - 10. mai
11. Funktsiooni ekstreemumid
12. Ekstreemumi liik ja teine tuletis
13. Ekstreemumi liik ja teine tuletis
14. Funktsiooni graafiku kumerus ja nõgusus. Käänupunktid.
15. Funktsiooni graafiku kumerus ja nõgusus. Käänupunktid.

13.-17. mai
16. Funktsiooni uurimine
17. Kordamine.
18. Kontrolltöö nr 10. Funktsiooni tuletise rakendusi ja funktsiooni uurimine.
19. Kontrolltöö nr 10. Funktsiooni tuletise rakendusi ja funktsiooni uurimine.
20. Ekstreemumülesanded

20.-24. mai
21. Ekstreemumülesanded.
22. Ekstreemumülesanded.
23. Ekstreemumülesanded.
24. Ekstreemumülesanded.
25. Ekstreemumülesanded.

27.-31. mai
26. Ekstreemumülesanded.
27. Töö - Ekstreemumülesanded.
28. Kordamine
29. Kordamine
30. Kordamine

3.-4. mai
31. Kordamine
32. Kordamine.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Laia matemaatika X kursus „Tuletise rakendused”
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi;
2) selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletise märgiga, funktsiooni ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist;
3) leiab funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid, funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemikud ning käänupunkti;
4) uurib ainekavas etteantud funktsioone täielikult ja skitseerib funktsiooni omaduste põhjal graafiku;
5) leiab funktsiooni suurima ja vähima väärtuse etteantud lõigul;
6) lahendab rakenduslikke ekstreemumülesandeid.
Õppesisu
Puutuja tõus. Joone puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemik; funktsiooni ekstreemum; ekstreemumi olemasolu tarvilik ja piisav tingimus. Funktsiooni suurim ja vähim väärtus lõigul. Funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemik, käänupunkt. Funktsiooni uurimine tuletise abil. Funktsiooni graafiku skitseerimine funktsiooni omaduste põhjal. Funktsiooni tuletise kasutamise rakendusülesandeid. Ekstreemumülesanded.

Hindamine üles

Kursuse hinne kujuneb tunnikontrollides ja kontrolltöödes saadud punktide/hindeprotsentide põhjal.

Hindamiskriteeriumid:
hinne "5" - 100-90%
hinne "4" - 89-75%
hinne "3" - 74-50%
hinne "2" - 49-20%
hinne "1" - 19- 0%

Konsultatsioon reedeti ruumis 406 alates kell 15.00-16.00.

Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus.
1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine.
2. Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine.
3. Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusestulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine. Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. Kujundav hindamine on enamasti mittenumbriline.
1. Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmiste ja oskuste ning õpilase hoiakute ja väärtuste kohta.
2. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta.
3. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi.
4. Kirjalikke ülesandeid hinnates parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate õpitulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Õpitulemuste saavutatust hinnatakse tunnikontrollide ja kontrolltöödega ning muude kontrollivõtetega. Kursuse kokkuvõttev hinne kujundatakse nende ja vajaduse korral kursust kokku võtva kontrollivormi tulemuste alusel.
Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse eespool esitatud kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine. Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse rahuldava hindega, kui ta on omandanud matemaatika ainekavas esitatud õpitulemused teadmise ja rutiinsete ülesannete lahendamise tasemel, ning väga hea hindega, kui ta on omandanud
õpitulemused arutlemise tasemel. Kui õpitulemused omandatakse teadmiste rakendamise tasemel, hinnatakse neid hindega „neli”.