Loodusõpetus: 5a prindi
 |
Autor: Kristel Paju klassiõpetaja Kontakt: Kristel.Paju@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. jaanuar 2019. a. kell 12.22
Muudetud: 23. jaanuar 2019. a. kell 11.29
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia,
füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele.
Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel.
Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema.
Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
http://pypdigi.blogspot.com.ee/2015/09/qr-code-herbaarium-esimene-mitteametlik.html
Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja
juhendamisel;
4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes
ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;
6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti;
7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21.-25.01
https://www.google.ee/search?q=j%C3%A4rvede+taimed&rlz=1C1GCEA_enEE780&oq=j%C3%A4rvede+taime&aqs=chrome.1.69i57j0l5.8967j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8
Järves elab palju selgrootuid õ.lk. 70 - 71, tv lk. 44
Selgroogsed loomad järves õ.lk. 72 - 73, tv lk. 45 - 47.
28.01 - 01.02 http://kkirsipuuajaveeb.blogspot.com.ee/p/5-klass-loodusopetus.html
Taimed jões õ.lk. 74 - 75, tv lk. 48 - 49
Loomad jões. Selgrootud ja kalad õ.lk. 76 - 79, tv lk. 50 - 51
04.- 08.02
http://www.slideshare.net/viiahang/loomad-jes-15988548
Loomad jões. Imetajad ja linnud õ.lk. 80 - 81, tv lk. 52 - 55
Kordamine tv lk. 56 - 58
11.- 15.02
Kontrolltöö nr 5. Jõgede ja järvede elustik
Õhk ja õhu koostis õ.lk. 84 - 87, tv lk. 4 - 5
18.-22.02
https://sites.google.com/site/veetaimed/ohk-12
Õhu omadused I õ.lk. 88 - 91, tv lk. 6 - 7
Tuul on õhu liikumine õ.lk. 92 - 93, tv lk. 8 - 9
VAHEAEG
04.-08.03
http://www.hla.edu.ee/taimi/pi_kontrolltks.html
http://www.sigrimigri.ee/VEEMANG-HTML/
Kordamine https://jeopardylabs.com/play/hk-5-klass-looduspetus
Kontrolltöö nr 6. Õhu koostis ja omadused
11. - 15.03
https://quizlet.com/69450157/kordamine-ohu-koostise-kontrolltooks-flash-cards/
Hapnik õ.lk. 94 - 97, tv lk. 10 - 11
Õhk ja taimed õ.lk. 98 - 99, tv lk. 12 - 13
18. - 22.03
http://www.hla.edu.ee/taimi/pi_kontrolltks.html
Õhk ja loomad õ.lk. 100 - 103, tv lk. 14 - 15
Õhu saastamine ja kaitse õ.lk. 104 - 107, tv lk. 16 - 17.
Kordamine
25. - 29.03
Kontrolltöö nr 7. Hapnik ja elutingimused õhus
1) Ilm Miks ilm muutub? Ilmakaardid.Õ lk 108-111 TV lk 18-19 4
2) Ilmaelemendid. Õhutemperatuur. Miks õhk soojeneb? Millest sõltub neelduva päikesekiirguse hulk? Õ lk 112-113 tv lk 20-21
https://koolielu.ee/waramu/view/1-a5f5d510-ffe7-49c8-a9fc-f6e0f8ae9817
http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/3-2-2-1.htm
01 .- 05.04
1) Ilmavaatlused Tv lk 21 ül 7 Ilmaelemendid. Tuule suund ja kiirus õ lk 114-115
2) Ilmaelemendid. Pilved Kuidas pilved tekivad? Millest sõltub õhuniiskus? Erinevad pilved. Õ lk 116-119, tv 24-25
08.- 12.04
1) Ilmaelemendid. Sademed. Miks sadu tekib? Erinevad sademete tüübid. Sademete mõõtmine. Õ lk 120-123 Tv 26
2)Ilmastik Miks aastaajad vahelduvad? Õ lk 124-125 tv lk 27 Kokkuvõte ilmavaatlustest. Tv lk 28-29
15. - 19.04
1) Kontrolltöö
1) Läänemeri Läänemere rannajoon. Läänemere rannik muutub. Läänemeri on noor meri. Õ lk 128-131 tv lk 30-31
2) Vesi Läänemeres. Merevee omadused. Läänemeri on riimveeline. Õ lk 132-133 Tv lk 32-33
22.-26.04 vaheaeg
29.4 - 03. 05
1) Läänemere mõju ilmastikule. Mere ääres on tuuline, aastaring mere ääres. Õ lk 134-135, tv lk 34
2) Mere mõju inimtegevusele. Eesti vanimad asulad. Mis kasu on merest? Õ lk 136-137, tv lk 35
06. - 10.05
1) Läänemere taimed ja vetikad. Millised taimed kasvavad meres?. Mis on taimhõljum? Õ lk 138-139, tv 36-37
2) Kontrolltöö
13.-17.mai
1) Kalad Läänemeres. Milliseid kalu leidub Läänemeres? Kes on siirdekalad. Õ lk 140-141, tv lk 38-39 Läänemere selgrootud ja imetajad. Loomhõljum. Põhjaloomastik. Inetajad Läänemeres. Õ lk 142-143, tv lk 40-41
2) Merelinnud. Millised linnud elavad Läänemere ääres. Õ lk 144-147, tv lk 42-43
20. - 24.05
Loovuslaagri raames Pärnu Loodusmaja külastus ja õppeprogrammid.
27.05. - 31.05
1) Saarte ja ranniku taimestik. Elutingimused rannikul. Õ lk 148-149, tv lk 44
2) Läänemere reostus ja kaitse. Läänemere on maailma reostatuim meri. Mis reostab merd? Läänemere kaitse. Õ lk 150-153, tv lk 45
03.-10.06
Kokkuvõte aastast
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
väärtustab siseveekogude mitmekesisust;
märkab inimtegevuse mõju siseveekogudele;
väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid
kirjeldab jõe ja järve elukooslust;
toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres;
koostab uuritud veekogu kohta toiduahelaid/toiduvõrgustikke;
teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike;
selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad;
selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi;
selgitab veeõitsengu põhjuseid;
toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist;
teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.
mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis.
Märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;
väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;
käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;
on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;
näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;
võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;
tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;
teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks);
nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.
Hindamine
Kokkuvõtvalt hinnatakse kaks korda õppeaasta jooksul.
Hindamisel arvestatakse kujundava hindamise põhimõtteid.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.
KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.
Poolaasta hinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid, jooksvaid hindeid, kui ka töövihiku eest saadud hindeid, mis kokku moodustavad poolaasta hinde. KH (kujundav hindamine) märgiga hinded näitavad, et õpilane on omandanud vajaliku õppematerjali, MA (mitte arvestatud) aga seda, et õpitud materjal on omandamata ja tuleb järele vastata.
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 14.00 ruumis 407 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga. Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.