Loodusõpetus: 6d prindi
 |
Autor: Sirje Mehik klassiõpetaja Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 20. jaanuar 2019. a. kell 14.56
Muudetud: 20. jaanuar 2019. a. kell 15.11
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik
pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat
eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas
eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid
probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada
looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21.-25.01
1) Metsatüübid. Nõmme- ja palumets. Õ lk 20–23, tv lk 10–11
2) Metsatüübid. Laane- ja salumets. Õ lk 24–27,TV lk 12–13
3) Metsatüüpide kordamine
28.01-01.02
1) Kontrolltöö: elutingimused metsas, metsatüübid
2) Selgrootud ja linnud metsas. Õ lk 28–29,TV lk 18–19
3) Imetajad metsas. Õ lk 30–33, TV lk 20–21
04.-08.02
1) Metsade tähtsus ja kasutamine. Õ lk 34–37,TV lk 22–23
2) Õppefilmi või videote vaatamine. Kordamine TV lk 24–27
3)Kontrolltöö: metsa loomastik, kasutamine ja kaitse.
11.-15.02
1) Elutingimused soos. Õ lk 40–43, TV lk 28
2) Kuidas soo tekib? Õ lk 44–45,TV lk 29
3) Soo areng. Madalsoo, siirdesoo ja raba. Õ lk 46–49,TV lk 30–31
18.-22.02
1)Rabataimed. Õ lk 50–53,TV lk 32–33
2) Ettekanded rabataimedest.
3) Raba loomastik. Õ lk 54–57, TV lk 34–35
VAHEAEG
04.-08.03
1)Ettekanded raba loomadest.
2) Soode tähtsus ja kasutamine. Õ lk 58–61, TV lk 36–37
3)Sood ja sookaitsealad Eestis. Õ lk 62–65, TV lk 38–39
11.-15.03
1) Kordamine, viktoriin.
2) Kordamine TV lk 40–43
3) Kontrolltöö: soo
18.-22.03
1)Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Õ lk 68–71, TV lk 44–45
2) Loodusvarad energiaallikatena. Õ lk 72–75, TV lk 46–47
3) Energiatarbe uurimuste analüüs
25.-29.03
1) Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Õ lk 76–79, TV lk 48–49
2) Eesti maavarad. Õ lk 80–83, TV lk 51
3) Kordamine
01.-05.04
1)Loodusvarad energiaallikana
2) loodusvarad ja nende kaitse
3) Eesti maavarad
08.-12.04
1) Kordamine kontrolltööks
2) Kontrolltöö
3) Filmi vaatamine Eesti maavaradest
15.18.04
1) Inimese mõju keskkonnale
2) Loodus ja keskkonnakaitse Eestis.
3) Esitluse koostamine ühe Eestis asuva kaitseala kohta.
VAHEAEG
29.04.-03.05
1) Esitluse koostamine ühe Eestis asuva kaitseala kohta.
2) Esitluse läbiviimine klassile
3) Esitluse läbiviimine klassile
06.-10.05
1) Rahvuspargid
2) Niit kui Eesti kõige liigirikkam kooslus
3) Niit kui Eesti kõige liigirikkam kooslus, plakati tegemine.
13.-17.05
1) Niit kui Eesti kõige liigirikkam kooslus,plakati tegemine.
2) Õppekäik Kudjape prügilasse
3) Pärandkooslused ja nende kaitse
20.-24.05
1) Õuesõpe- õppekäik aeda
2) Õuesõpe
3) Filmi vaatamine
27.-31.05
1) Kordamine, katsed.
2) Õppekäik
3) Kokkuvõte õppeaastast
03.-07.06
Praktikaperiood
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane saab teada:
Mille poolest erineb mets pargist? Millised on elutingimused metsas? Mis on ökosüsteem?
Kuidas metsi liigitatakse? Kuidas mets uueneb? Millised metsad on kõige liigirikkamad?
Mis on metsarinded? Mille poolest erinevad põõsad puudest? Mis taimed kasvavad eri rinnetes?
Milliseid metsatüüpe Eestis leidub? Mis puuliik on Eestis levinuim? Mille poolest erinevad nõmme- ja palu-mets?
Mille poolest erinevad kuusk ja mänd? Mis taimed kasvavad laanemetsas? Miks on salumetsi vähe säilinud?
Kes on kuklased? Kus elab kuuse-kooreürask? Milliseid linde kohtab metsas?
Milliseid imetajad Eesti metsades leidub? Kes on meie metsade tippkiskja? Milline on loomade elu talvel?
Milleks kasutavad inimesed metsi? Kuidas metsi säästlikult kasutada? Mis ohustab metsi?
Mis on soo? Kuidas tekib turvas? Milline on taimede kasvukeskkond soos?
Kus võib tekkida soo? Kui kaua võtab soo tekkimine aega? Miks mõni järv kinni kasvab?
Millised on soo kolm arenguastet? Millised taimed kasvavad madalsoos, siirdesoos ja rabas? Mis on älved ja laukad?
Miks on rabataimestik liigivaene? Millised on rabataimede kohastumused? Mis puud kasvavad rabas?
Miks leidub rabas palju sääski? Millised linnud pesitsevad rabas? Miks elab rabas vähe imetajaid?
Miks on sood olulised? Milleks kasutab inimene turvast? Mis ohustab soid?
Miks on Eestis palju soid? Kus asuvad suurimad sookaitsealad? Kuidas soos liikuda?
Mis on loodusvarad? Miks kõik loodusvarad ei taastu? Kuidas säästa taastumatuid loodusvarasid?
Mis on energia? Millest toodetakse elektrienergiat? Kuidas mõjub elektri tootmine keskkonnale? märkab looduse ilu ja erilisust, tunneb huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu.
Õpilane:
väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
mõistab, et inimene on looduse osa ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;
toimib keskkonnahoidliku tarbijana;
märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastel keskkonnakaitseüritustel;
selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;
iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;
põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;
selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;
põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;
toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi;
teab organismide kaitsmise vajadust ja erinevate liikide kaitsemeetmeid Eestis;
nimetab Eesti tähtsamaid pärandkooslusi;
teab niidu liigirikkuse kujunemise põhjuseid;
eristab liigikaitset ja keskkonnakaitset.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.
KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.
Poolaasta hinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid, jooksvaid hindeid, kui ka töövihiku eest saadud hindeid, mis kokku moodustavad poolaasta hinde.
Järelvastamine .
Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.
Konsultatsioonid ja järelvastamine teisipäeviti kell 14.00 ruumis 307 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga.