Loodusõpetus: 5b prindi
 |
Autor: Kristel Paju klassiõpetaja Kontakt: Kristel.Paju@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. jaanuar 2018. a. kell 22.43
Muudetud: 7. veebruar 2018. a. kell 10.35
Õppeaasta: 2017/2018
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetust õppides kujunevad alusteadmised teiste loodusteaduslike ainete õppimiseks. Luuakse alus teadusliku mõtteviisi kujunemisele. Kujuneb loodusvaldkonnast huvituv inimene, kes märkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme., tunneb eluslooduse elemente,oskab süstematiseerida elusorganisme; saab aru bioloogilise mitmekesisuse tähtsusest; teab ja oskab kasutada bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid.
Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja
juhendamisel;
4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes
ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;
6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti;
7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I näd
1. Järves elab palju selgrootuid õ lk 70
2. Selgroogsed loomad järves õ lk 72
II näd
1. Taimed jões õ lk 74
2. Loomad jões. Selgrootud ja kalad. õ lk 76
III näd
1. Loomad jões õ lk 80
2. Kontrolltöö
4. näd
1. Õhk ja õhu koostis õ lk 84
2. Õhu omadused I ja II õ lk 88 ja 90
5. näd
1. Tuul on õhu liikumine õ lk 92
2. Hapnik õ lk 94
6. näd
1. Õhk ja taimed õ lk 98
2. Õhk ja loomad õ lk 100
7. näd
1. Õhu saastamine ja kaitse õ lk 104
2. Ilm õ lk 108
8. näd
1. Ilmaelemendid. Õhutemperatuur õ lk 112
2. Ilmaelemendid. Tuule suund ja kiirus. õ lk 114
9. näd
1. Ilmaelemendid. Pilved õ lk 116
2. Ilmaelemendid. Sademed õ lk 120
10. näd
1. Ilmastik õ lk 124
2. Kontrolltöö
11. näd
1. Läänemeri õ lk 128
2. Vesi Läänemeres õ lk 132
12. näd
1. Läänemere mõju ilmastikule õ lk 134
2. Mere mõju inimtegevusele õ lk 136
13. näd
1. Läänemere taimed ja vetikad õ lk 138
2. Kalad Läänemeres õ lk 140
14. näd
1. Läänemere selgrootud ja imetajad õ lk 142
2. Merelinnud õ lk 144
15. näd
1. Saarte ja ranniku taimestik õ lk 148
2. Läänemere reostus ja kaitse õ lk 150
16. näd
1. Kontrolltöö
2. Lisalugemist õ lk 154
17. näd
1. Õuesõpe
2. Õuesõpe
18. näd
1. Õuesõpe
2. Õuesõpe
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane omandab teadmisi:
• elusa ja elutu looduse objektidest ja nähtustest ning nende muutustest;
• elusa ja eluta looduse seostest;
• erinevatest looduslikest süsteemidest, nende struktuurist ja vastasmõjudest;
• energia saamisest, muundumisest ja kasutamisest;
• Eesti loodusvaradest, nende paiknemisest ja kasutamisest.
Õpilane
1. väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust;
2. märkab inimtegevuse mõju Saaremaa siseveekogudele;
3. väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
4. väärtustab uurimuslikku tegevust;
5. käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
6. teab, nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
7. iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);
8. iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
9. kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
10. toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres
11. teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike;
12. tunneb pildil ära joa ja kärestiku;
13. selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad;
14. selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi;
15. selgitab veeõitsengu põhjuseid
Hindamine
Kokkuvõttev poolaastahinne arvestab kõiki veerandi jooksul saadud hindeid, sealjuures on kontrolltööde hinded suurema kaaluga.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta
KIRJALIKUD TÖÖD
HINNE "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Hinne "2" - 20-49% punktide arvust
Hinne "1" - 0-19% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub teise hindega pärast töö tegemist/esitamist. Kui õpilane puudub tunnist, kus tehti kontrolltööd, tuleb temal see töö teha järgmisel päeval, kui õpilane on jälle koolis. Enne järelvastamist peab õpilane esitama kehvasti läinud töö kohta vigade paranduse. Parandada saab kõiki hindeid peale nelja ja viie. Tööd saab järele teha ühe korra.
Põhjendamata mitte tähtajaks esitatud tööl läheb üks hinne alla. Õpetaja võib hinnata ka koduseid töid.
Kontrolltööde ja tunnikontrollide vigade paranduste hindeid ei saa parandada.
Õpilane, kelle kodu- või tunnitööd on täitmata, suunatakse pärast õppepäeva lõppu toimuvasse õpitugi rühma õpiülesandeid täitma.
Poolaasta lõpus võidakse hinnata ka vihiku täitmist.
Konsultatsioon esmaspäeval kell 13.00 - 14.00 ruumis 407.