Võistulaskmised

Võistu laskmine ehk turniiri pidamine on mõistupärane ja meeliülendav ette võtta siis, kui laskma hakkajaid enam kui üks on ülesse rivistunud ja nemad nooled enamjaolt märgilaua suunas mõistavad saata.

Keskaja ammu- ja vibukütid tarvitsesid enne turniiri ikka tulevase võitja ülistuseks aurahasid koguda. Selleks andis iga võistule asuja kas kuldmündi, vaaditäie mõdu või lamba mille siis võistulaskmise täpseim ja osavaim enda omaks võis tunnistada. Oli ka sääraseid kokku leppimisi, et hoopis kaotajal tuli teisi võistulaskjaid oma kulul söögi ja joogiga rikkalikult kostitada. Mõnel juhul pidi kaotaja loovutama võitjale oma neli, kaheksa või koguni tosin noolt. Mis meilgi siinkohal muud varuks on, kui et soovitada ka Teile auväärsed, kes te vibutiiru oma samme seadma hakkate, võistu laskmist mis südame vahest liigagi peksma ajab. Kuid mure on siinkohal asjata, sest laskurmeistrite kindla käe ja nõuandmise all kulgevad ka kõige tulisemad võistlused arukalt.

Härjasilma turniir

Härjasilma laskmine on sobilik nii kaheliikmelisele kui ka päris suurele võistlussalgale. Härjasilma turniiril on igal võistulaskjal kolm ehk neli ehk viis noolt. Korda mööda nooli lendu lastes tahavad kütid tabada märgilaua keskel olevat kollast sööri – HÄRJASILMA. Tabanud härjasilma saab kütt 5 silma. Punase sööri tabaja saab 4 silma, sinise tabaja 3 silma, musta tabaja 2 ja valge sööri tabaja 1 silma. Peale kõikide noolte lennutamist loetakse iga võistulaskja silmad kokku. Võitja on see, kel silmi teistest enam. Härjasilma laskmine sobib heasti nii kõige täpsema kui kõige kesisema küti välja selgitamiseks.

Nõrga rüütli peletamise turniir

Nõrga rüütli peletamine on enam põnevust pakkuv suure võistusalga korral. Aga ka kolme ehk nelja võistulaskja osa võtmisel saab kiiresti selgeks teha kellel teistest silm teravam ja käsi kindlam on. Eriti meeliülendavaks kujundab võistluse ülesse seatud auhinnaraha. Esimese nõrga rüütli leidmiseks lennutab iga võistulaskja korda mööda märgi pihta ühe oma parimatest nooltest, püüdes tabada kõige keskmist punkti märgilaual. See kelle nool keskpunktist kõige kaugemal, on nõrk rüütel ja langeb võistulaskmisest eemale. Nooled võetakse märgist välja ja kõik kordub ilma nõrga rüütlita. Võitja on see, kes viimases voorus nõrga rüütli ära võidab. Nõrga rüütli turniir sobib väga heasti kindlama vibuküti selgitamiseks.

Linnu püüdmine

Linnu püüdmise turniiril tuleb võistu laskjail esmalt linnu püüdmise arvus kokku leppida. Mida julgeme heaks kiita on see, et arv võiks 10 ja 30 vahel kokku lepitud saada. Tuleb nüüd kõigil oma esimene nool märgi suunas saata, et selgitada millises järjekorras lindu püütakse. Kes kõige täpsemini märki tabab, laseb lindu esimesena, täpsuselt teine laskja teisena nõnda kuni laskjate rivi lõpuni. Lasknud nüüd järjekorras esimene oma esimese linnunoole, saab ta oma arvele niimitu lindu, kuidas lask õnnestub – keskmise sööri tabaja 5 lindu, järgmise punase sööri puhul 4 lindu kuni valge söörini mille eest veel üks lind antakse. Seejärel laseb linnunoole teine laskur ning nõnda talitatakse laskurite rivi lõpuni välja. Seni kuni kokkulepitud lindude arv saamata, minnakse aga järgmisele ringile. Kui aga keegi laskjatest lepitud linnud kätte saanud, lõpetatakse võistulaskmine kohe ja aupaiste võita üle võibki hakata särama ning hiilgama.