Emadepäevale mõeldes! Tööde autorid on Emma Kubits ja Karola Jalak 5.b klassist.

Milline laps ei tahaks endale looma? Ekke, Lee ja Joosep on nagu enamik lapsi. Nad on juba aastaid oodanud, et vanemad võtaksid neile koera, kassi või siis vähemalt põdra. Ka ema on mõlgutanud lemmiklooma võtmise mõtteid, aga seni on need ainult mõteteks jäänud. Ema teab, et looma eest hoolitsemine jääb tema kanda, sest isa on loomavõtmisele kategooriliselt vastu ja lapsed, nemad on nagu lapsed ikka … Ühel päeval hakkab ema lõpuks tegutsema ja otsustab võtta varjupaigast kassi, armsa triibulise emase kassipoja ...

3.–4. klasside kunstiringi õpilaste geomeetrilised mustrid. Tööde autoriteks on Kristella Rauniste 3.b klassist, Robert Leppik 4.a klassist ning Elisabeth Koiduste 3.c klassist.

19.–20. aprillil 2024 toimus Hariduse kooli aulas Kuressaare Laululinnu võistlus.

Programm oli jaotatud nelja võistluskontserdi vahel:

I kontsert reedel, 19. aprillil kell 16.00 3–4-aastased ja 5–7-aastased;

II kontsert laupäeval, 20. aprillil kell 11.00 8–10-aastased B- ja A-kategooria;

III kontsert laupäeval, 20. aprillil kell 14.00 11–13-aastased B- ja A-kategooria;

IV kontsert laupäeval, 20. aprillil kell 16.00 14–16-aastased B- ja A-kategooria ning 17–19-aastased.

Lauljaid hindas žürii koosseisus Mare Väljataga, Malle Stint ja Martin Vesberg.

Kevadise koolivaheaja juhatas sisse kosmosepäev „Käi Kuu peale!“, mis oli Nooruse Tehnoloogiakooli kolmas laager.

7.c klass õppis kunstitundides kahe koondumispunktiga perspektiivi ehk kauguspilti joonistama ja kujundama. Töö autor on Noora Nook.

11. ja 12. aprillil korraldati Kuressaare Hariduse Koolis maakonna koolide näitemängupäevi: neljapäeval esinesid 5.–9. klassid, reedel 1.–4. klassid. Nooruse kooli truppidel läks suurepäraselt, sest tagasi tuldi kahe laureaaditiitli, eripreemia ja näitlejapreemiatega. Uhke töö!

7.b maalis vesivärvidega kevadet.

7. klasside joonistatud optilised illusioonid.

Kevadpühad on käes! Vahvate tööde autorid on Kirke Sädeli Talp, Brigita Rand ja Mari Grepp, kes kõik käivad kunstiringis.

Toredat munade värvimist!

27. märtsil oli Nooruse koolis taas teatripäev. Lavale jõudis Teine Vaatus üldnimetuse all „Suure Tõllu radadel“. Tõllu teemaga süvitsi minek aitas avastada muistendeid, mis on seotud meie kodusaarega. Teema oli päris keeruline lavastamiseks, aga lapsed on loomingulised ja seda tõestasid ka meie 4.–6. klassi õpilased. Iga klass oli tublisti vaeva näinud ja nägime üheksat vahvat ja eriilmelist tükki. Eraldi tõstaksin esile neid klasse, kes olid panustanud rahvuslikesse kostüümidesse. See andis näitemängule väga suure lisaväärtuse!

Teismelised ja noorus, tunded ja tülid, sõprus ja armastus, (kooli)kiusamine ja kodused probleemid, armukadedus ja reetmine, omavahelised suhted ja konfliktid, uue eluga kohanemine, raskused lapsevanemaks olemisel. Ebareaalne olukord? Üldse mitte, sest just nendel teemadel kõneles 8.c ja 9.c klassi õpilaste arvates VAT Teatri „Foorumetendus: Karistus?!“, mida käidi vaatamas, või õigem oleks öelda, milles käidi osalemas reedel, 22. märtsil Kuressaare Teatris.

Neljapäeval, 21. märtsil toimus Kuressaare Nooruse Kooli algklasside mõõduvõtt laulmises Nooruse Täheke 2024, kus osales kokku 55 lauljat.

Võistluse eesmärk on anda lastele võimalus oma lauluhäält demonstreerida, toetada nende eneseväljendust, esinemisoskust ning pakkuda platvormi nende arenguks muusikas.

Kuidas näevad 9. klasside õpilased abstraktseid aastaaegu? Tööde autoriteks on Hanna Paju, Jette Tiitus ja Tuule Kalamees.

Üle mitme aja olid meie kooli ansamblid esindatud üleriigilisel Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade raames toimunud ansamblite konkursil.

Esimesi kevadlilli joonistasid I kooliastme õpilased Astrid Koitla, Liisa Saarkoppel ja Elisabeth Koiduste.

Kristina Ohlssoni „Zombipalavik“ on põnevik noortele.

Suvine Eldsala väikelinn ägab palavuse käes. Lisaks erakordselt kuumale ilmale on linna vallutanud herilased, kes veidral kombel lendavad ringi isegi öösiti. Kõige tipuks hakkavad linnaelanikud üksteise järel haigestuma mingisse tundmatusse palavikutõppe. Selle segaduse keskele saabub ootamatult öisel ajal üks salapärane võõras …

Täna tähistame meie, eestlased, emakeelepäeva ning teeme seda riikliku tähtpäevana juba 25. korda. Päris viisakas vanus juba, tembud tembutatud ning krutskid tehtud. Tõsi küll – 106aastase Eesti Vabariigi kõrval paistab see päris noorukina. Ning eesti keele enda kõrval suisa lapsukesena.

Kui täna mõtleme oma keelest, arutleme selle üle, kirjutame e-etteütlust – kas sellest piisab? Või peaksime eesti keelele mõtlema hoopis natuke ja iga päev?