Intervjuu juhendajaga: „Õpetaja peab ise end pidevalt täiendama.“
NOVELLA HANSON, Tõrva Laulustuudio kodulehe andmetel olete seal juhendaja 2007. aastast, stuudio ise on tegutsenud pea 20 aastat. Kuidas sattusite sinna vokaalpedagoogiks?
Tegelikult alustasin Tõrva laulustuudios tööd 2008. aastal. Tõrva tagasi kolimise mõte tuli minu tütrelt ja hea mõte oligi. Parajasti vajati laulustuudiosse lauluõpetajat-juhendajat. Seega kõik sujus, pingutada polnud vaja.
Millised meeldejäävaid hetki on pakkunud töö noorte juhendajana?
Meeldejäävaid hetki on nii palju, et kõik pole meeleski. Kuid esimene suurem rõõm jääb ikka meelde ja see oli töö tütarlaste ansambliga, kes hiljem sai nimeks Jazzynelly. See oli neile ka esimene kokkupuude džässiga. Kohe esimesel aastal saime esikoha Alo Mattiiseni konkursil, kus, muide, peaauhind läks Kuressaare noormeestel. Oleme Kuressaares võitnud ka ühe esikoha ja ühe peaauhinna, duettide konkursil Viljandis on läinud sama hästi, lisaks vabariiklikul poistelauluvõistlusel esikoht möödunud aastal, finaalikoht Laulukarussellis... Mis nagu siinjuures rõõmule kaalu juurde annab, on asjaolu, et enamikel konkurssidel on esitatud minu laule.
Olete ühes intervjuus öelnud, et enne Tõrvasse tagasitulekut ei kirjutanud te lugusidki, aga selleks hetkeks olite valmis saanud üle 30 laulu, mis on ka salvestatud. Mis teid inspireerib?
Praeguseks on laule ehk 70 ringis, millest 20 on saanud ka värkelt ilmunud lauliku kaante vahele. Mõte ise lugusid teha tuli lasteluuletuste lugemisest. Kui palju võrratuid tekste on kirjutanud Contra, Ilmar Trull, Aapo Ilves jpt. Neile olen saatnud ka oma laule ja saanud heakskiidu. Ise laule tehes on see eelis, et need on teistmoodi, vähemalt nii ma arvan. Lugusid kirjutades pean ikka silmas konkreetset last, tean tema võimeid ja iseloomu.
Aastatepikku on Tõrva Laulustuudios laulnud palju noori lauljaid. Nii mitmedki on laulnud ennast tänaseks eestlaste hinge ja südamesse. Milline on retsept või eeltöö juhendaja jaoks, et tema õpilane jõuaks muusikateel kaugele?
Et muusikuteel kaugele jõuda on oluliseks komponendiks omapära, laulude publikuni toomise oskus. Häid hääli on palju, kuid sellest veel ei piisa. Muidugi tuleb ka palju muusikat kuulata ja enda kallal tööd teha, pidevalt end täiustada. Ja teadagi – ning see pole vähetähtis asjaolu, õpetaja peab ise end pidevalt täiendama.
Kui teie õpilased teid iseloomustavad, millised on need kolm märksõna, mida nad kindlasti kasutaksid ja miks?
Küsisin ühelt vabalt valitud õpilase käest, et mida ta minu kohta ütleks kolme sõnaga. Ta vastas: "Kõige parem õpetaja". Ma vastasin, et ei noh ... Tema jälle, et seal ongi kolm sõna.
Aga praegu sain sõnumina samalt laululapselt, kes mind kolme sõnaga tunnustas, pisut detailsema ülevaate. Ta kirjutab minu kohta: avara silmaringiga (ei tea, kust ta selle võttis), isikupärane, huvitavate teadmistega, hea huumorimeelega, otsekohene.
Novella, te olete tunnustatud ja pärjatud vokaalpedagoog, milline tunnustus teil aga silmad märjaks võtab?
Tunnustuse kohta, mis pisara silma tooks? Suurima tunnustuse saan lastelt, kui näen, et oleme saavutanud eesmärgid, mille oleme seadnud ja nad esitavad oma lugusid nii, et see läheb südamesse ja paneb muigama. Nii on olnud küll.
Merle Rekaya
Solistica meeskonnast
