üles
neljapäev, 29. juuli 2021
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. juuli

30. juuli

31. juuli

1. august

3. august

4. august

5. august

Töötajate sünnipäevad

4. august

Artikkel / PersonaaliaMerle – Rekaya ... „50“!?
Artikkel, avaldatud 29. juuni 2021, vaadatud 498 korda, autor Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Interpunktsioonilised mõtisklused Autor/allikas: erakogu

Targad mehed on öelnud, et interpunktsioon on kirjaliku keele nähtus, mille peamine eesmärk on lahendada ebakõlad lause struktuuris ja pöörata tähelepanu nüanssidele, mis võiksid ilma interpunktsiooni tunnusteta märkamata jääda. Mõnikord mulle tundub, et Merle on ka kirjavahemärk. Ilma temata jääks nii mitmedki detailid märkamata.

...Ta tabab hetkeplõksatust, aga omab mõtestatud visiooni ka tulevikupildist.

Hea Merle ...
Juuni heidab õlult jaanipäeva raskuse ja ringutab kesksuvist ringutust, et tulipäiselt suve sülle tormata.
Ja nüüd on aeg mõtelda Sinule.
Jah: MERLELE!?
Missugune märk on Merle?
Merle = mõttepunktid = ...
M – märkav, mitmekülgne, mõistev ...
E – elav, erk, ergutav ...
R – rõõmsameelne, reageeriv, rohkeideeline ...
L – loogiline, loov, loominguline ...
E – eriline, edumeelne, energiline ...
Õpetamine on nagu looming, on nagu tõkkejooks, kus pidevalt tuleb ületada takistusi. Selles ei ole kõik väga osavad. Aga üks osavatest on kindlasti Merle.
Ta tabab hetkeplõksatust, aga omab mõtestatud visiooni ka tulevikupildist.

Ta teab tormist ...
Ta teab tuulest ...
Ta teab vormist ...
Ta teab luulest ...
Ta teab keelest ...
Ta teab meelest ...
Ta on tegija ...
Ta on trügija ...
Ta on innustaja ...
ALATI ABISTAJA ... Tänan! ...

Armas sünnipäevalaps!

Ja kustahes kasvab Sinu kolme punktiga muinasjutupuu – täisnoor ja mõtteist, unistusist pakatav – ma soovin Sulle päikest, uueks lennuks tuult ja värskeid ideid, loomingulist põnevust, sisulist vaheldusrikkust ...
... et Sa tunneksid rõõmu ja saaksid osa kõigest heast ja ilusast,
... et Sa ikka ja jälle suudaksid muinasjutupuule sisu anda, luua ja täpselt kujundada, vilju kasvatada ja saavutatut jagada.
Mõttepunktid ütlevad, et natuke on öeldud, aga kui palju, kui palju oleks veel öelda (kasvõi meenutada näiteks koosesinemist M. Karusoo seatud dokumentaalnäidendis Ugala teatri laval ...).
Aga tagasi tänasesse päeva.
Nii palju valgust! Nii palju värve! Nii palju ergavate moonide kirge ja nii palju rukkililli, milles mere ja taeva piir sulab suvel ühte. Selles on midagi merlelikku. Merles on midagi sellelikku ...
Armas Merle!
Palju õnne ...

Maret Laurson

:Merle korraldatud ettevõtmisi ei jõuagi üles lugeda.

MERLE polüfunktsionaalsust iseloomustab hästi koolon.

Tekstides kasutatakse koolonit näiteks loeteludes enne loendatavaid objekte ja Merle puhul võiks neid loetelusidki olla lõpmatult, rääkimata siis sellest, mis koolonile järgneb ja mis ruumi kokkuhoiu mõttes tuleb asendada mõttepunktidega. Merlel on olnud hordide kaupa õpilasi: … Merlel on arvukalt kolleege: … Merle on lugenud läbi virnade viisi raamatuid: … Merle korraldatud ettevõtmisi ei jõuagi üles lugeda: … Merle on kirjutanud lugematul hulgal artikleid: … jne jne.

Merle on rööprähkleja: tal on mitu(kümmend) asja korraga käsil ja ta suudab neil kõigil silma peal pidada. Lehte Hainsalu kirjutas: „Kool on koolon.“ „Koolon ehk kaksikpunkt on kirjavahemärk, mis koosneb kujuteldaval vertikaaljoonel olevast kahest võrdse suurusega punktist.“ Kaks võrdset suurust on ka Merle elus: üks neist on kool ja teine tema poeg Eerik Elias.

Kaks soovi lõpetuseks: palju õnne ja edu uues koolis!

Anu Liik

–Tema tegemiste ja toimetuste kestel tekib ka mõttepause.

Merle ja mõttekriips on praktiliselt sünonüümid.

Pole teksti, mille korrektuuri lugemise järel jääks lühikesed kriipsud pikaks venitamata. See on põhimõtte küsimus. Ning Merle on põhimõttekindel. Tema tegemiste ja toimetuste kestel tekib ka mõttepause, aga seda pigem tema kaasteelistel. Merle energiast ja ideedest pakatav tegutsemisviis tekitab eelkõige kõrvalseisjates tunde, et oot, mis see siis nüüd oli? Ja ongi see mõttekriipsu koht. Mõtlemise koht. Aga Merle tegutseb edasi. Sama tempokalt, sama põhimõttekindlalt, sama innustunult. Ning neil, kes korraks mõtlemiseks peatusid, ei jää muud üle, kui tema energiaga kaasa  purjetada.

Säravaid ideid, originaalseid lahendusi, energilisi taaskohtumisi, armas Merle! Palju õnne sünnipäevaks! Ja ikka Alt+0150!

Jaana Puksa

 Las mõni tühik jääb ka Sinu igapäevaellu.

Armas Merle!

Kui ülikoolis käisime, siis ei olnud Sul tühikuteks aega, sest kõik vabad kohad ja hetked elus olid täidetud. Ja eks enamasti olid ka meie tekstid kaunis käekirjas paberil, sest arvutimaailma veel peaaegu polnudki. Seda võimsam on Sinu ülikoolijärgne teekond IT-ilmas, kus igas hetkes sõna võtad ja korrektuure teed. Sinu esimesel tõsisel juubelil soovin Sulle ohtralt tasakaalu ja rõõmu, las mõni tühik ehk paus jääb ka Sinu igapäevaellu, et oleks aega perele ja mahti iseendal akusid laadida.

Tühikute kuningannana pead veel võluma ühe tee – jätma endale aega ringi vaatamiseks. Oled kallis ja olen Sulle ütlemata tänulik, et oled abistanud mulgi elus tühikuid täita, kui ise oleksin pikema pausi valinud.

Üks lubadus on mul Sinu ema ees täitmata, ta lubas Sind saarele tööle vaid ühel tingimusel, aga ma ausalt pingutasin, mäletad ju küll! :-)

Palju õnne Sulle kogu meie perelt!

Tühik (mis mõtted küll sellesse pausi veel mahuvad, seda teame vaid mina ja armas juubilar)

Marit Tarkin

Merle on täiesti pretensioonitu sõber.

Merle on minu jaoks põim-rindlause, sest kõigis tema tegevustes on vähemalt kaks öeldist ja kõik ülejäänu põimub osavalt selle rindlause ümber, täpsustades üht või teist või kolmandat tema tegevustest.

Merle on põhimõtetega, mis vahel tekitavad kadedust, vahel imestust ja vahel ka nõutust, aga selline ta lihtsalt on.
Merle on ennastohverdavalt abivalmis.
Merle on digiajastule sobiva ajuehitusega.
Merle on väga sihikindel ema, kes on avanud palju uksi, et tema tubli poeg võiks tulevikus vaevata valida erinevate valdkondade vahel, mida talle ema on tutvustanud.
Merle on hea kolleeg, kellega on võimalik „arukas mõttevahetus“. Merle on täiesti pretensioonitu sõber, kellele saab „iga ilmaga kindel olla“.

Armas Merle, katsu sellest nüüd ise põim-rindlause moodustada ja auhind on Sinu! (Vihje – muuseumis jäi ju käimata!)

Ave Jõgi

;Temas on midagi heas mõttes hullumeelset ja üleloomulikku.

Öeldakse, et normaalses eestikeelses lauses on kuni 16 sõna. Aga kui kasutada semikooloneid, saab keelega pisut mürada, piire ületada.

Merle on minu jaoks semikoolon, midagi punkti ja koma vahepealset. Temas on midagi heas mõttes hullumeelset ja üleloomulikku. Tal on alati mitu asja korraga käsil, mis kõik on kuidagi omavahel seotud. Kas olete näinud, mitu vahelehte Merle arvutiekraanil korraga lahti on? Need on nii imepisikesed, et võimatu on sealt peale paari esimese tähe midagi välja lugeda. Aga Merle orienteerub selles esitähtede virvarris meisterlikult ja teab täpselt, mis kus ja miks asub. Mul on hea meel, et saan olla osa Merle semikoolonilausest: olgu selleks siis minu esimene tööaasta, mil Merle kinkis mulle võimaluse tajuda suure tunnikoormuse võlu, või rahvatantsutrenn, kuhu Merle mind kutsus ja kuhu ma siiani kinni olen jäänud – koos temaga.

Uskuge mind, Merle tegemiste puhul on ainuõige kasutada semikooloneid – see ühendab, ent samas jätab piisavalt iseseisvust. Nagu Merle isegi!

Palju rõõmu Su päevadesse, armas Merle. Ära siis unusta, et ühel suvehommikul istume rõõmsalt õuemajas ja naudime seda, kuidas meie pojad meile midagi head vaaritavad!

Eve Tuisk

!Temas põleb leek.

Merlet iseloomustab minu jaoks kahtlemata hüüumärk – ta on julge, eristuv, omapärane ja temast õhkub kuumust!

Seda seetõttu, et temas põleb leek enda kire ja armastuse vastu, milleks on veatu emakeel ja kirjandus. Mäletan enda kooliajast selgelt, et tema poolt ei leidnud halvakspanu ükski originaalne või värske lähenemine. Ta võttis tihti selle hetke, et julge ja ägeda idee või kirjandi eest isiklikult tunnustada ja seeläbi noort arenevat hinge veel enam suunata enda sisetunnet ja omapära usaldama. Mul on olnud au selle šefi ja originaalse naise poolt keskkoolis juhendatud olla ja selle eest talle pikk pai. Võib juhtuda, et kui ta kunagi mu esimest ilukirjanduslikku teost peaks lugema, siis saaksin talt hindeks mõttelise kuue või miinus kolme – vahepealset varianti pole!
Palju armastust, rõõmu, ägedat eneseteostust ja vimkasid Sulle uuel eluaastal, armas Merle!

Margus Vaher, 24. lennu vilistlane

?Suisa põnev on temalt midagi küsima minna.

Istun Merle kõrval klassis 301 ja kuulan, kuidas ta arutleb EKI keelenõuande telefonil vastanud inimesega, kas a-klassi juhatajad on kõrgema klassiga juhatajad kui b- või, jumal hoidku, c-klassi juhatajad.

Merle on nagu suur küsimärk – iial ei tea, mis sa sealt saad. Suisa põnev on temalt midagi küsima minna, sest kui Merle hoogu läheb, ei ole ühegi probleemi lahendus liiga kaugel. Eriti kui seda saab lahendada telefonikõnega ning kui juba helistamiseks läheb, on kasvõi kultuuriminister halvimalgi juhul vaid paari telefonikõne kaugusel!
Suvetööle jäänud õnnetule kümnendikule, kes sisusse süvenemata „Dekameroni“ liigse paksuse üle kurdab, teatab Merle, et mõned inimesed võtavadki end kõige paremini pinge all kokku. Merle on kindlasti selline. Koolilehe toimetuse „tulekustutaja“, nagu mulle ikka meeldib öelda!

Õnne ja õnnestumisi, Merle!

Gert Lutter

„Esimesed sada aastat on kõige raskemad.“

Kuna eesti filoloogina on mul oma sõnu vähe, valisin Merle iseloomustamiseks jutumärgid, sest targad inimesed on tema ja ta sünnipäeva kohta väga täpselt öelnud.

- „Kui jutt läheb vanusele, siis ma ütlen oma vanuseks 49+ käibemaks.“ (L. Blair)

- „Esimesed sada aastat on kõige raskemad!“ (W. Mizner)

- „Ma hindan lojaalsust. Kui naine jõuab vanuseni, mis talle meeldib, siis tuleb selle juurde ka jääda.“ (E. Gabor)

- „Oma vanust saad hinnata selle järgi, kui suurt piina põhjustavad uued ideed.“ (P. S. Buck)

- „Kortsud näitavad neid kohti, millega inimene naeratab.“ (M.Twain)

- „Ilusad noored inimesed on loodusõnnetused. Ilusad vanad inimesed on kunstiteosed.“ (E. Roosevelt)

- „Sünnipäevad on väga kasulikud. Statistika näitab, et mida rohkem sünnipäevi inimesel on, seda kauem ta elab.“ (J. Glenn)

Rita Ilves, kolleeg Saaremaa ühisgümnaasiumist

=Võitjana jõuab lõppu nagunii Merle.

Mõtlete, et mängiks Merlega ühte mängu?

„Raamat“ on nii huvitav lugemine kui ka hariv seltskonnamäng kõigile suurtele raamatusõpradele. „Raamatu“ kaante vahel on 800 küsimust Eesti ja maailma kirjandusest. Kui on soov oma kirjanduslikud teadmised proovile panna, tuleb liikuda raamatus täringut visates, järjehoidjatega järge pidades ja küsimustele vastates. Et rohkem põnevust oleks, tuleb täita ka lisaülesandeid. Aga arvestage, et võitjana jõuab lõppu nagunii Merle.

MERLE = „RAAMAT“.

Laura-Liisa Perova, 30. lennu vilistlane

Theodor W. Adorno on oma essees „Kirjavahemärgid“ mõtisklenud nii: „Ei ole teist elementi, milles keel sarnaneks muusikaga rohkem kui kirjavahemärkides. Koma ja punkt vastavad pool- ning täiskadentsile. Hüüumärgid on nagu hääletud taldrikulöögid, küsimärgid rõhulised taktiosad, koolonid dominantseptakordid; ning koma ja semikooloni erinevust adub tõeliselt vaid see, kes tajub tugevate ja nõrkade fraseeringute erinevat kaalu muusikalises vormis.“  Kuidas kõlab Merle siis, kui ühendada keel ja muusika (loe: muusikud)?

Merlel on alati usku.

Kui oskaks, kirjutaks Sinule sünnipäevaks laulu, aga kuidagi ei suuda valida, kas õigem oleks luua hümn, kooli laul või hoopis perekonnavalss …

Hümn?
Merlel on alati usku oma maasse ja rahvasse ning tahet lüüa kaasa poliitikas ja heategevuses, et Eesti riigil läheks hästi.

Kooli laul?
Kuressaare Gümnaasiumil on Merlega vedanud!  Ta on nii mõndagi koolis algatanud, tohutult palju  panustanud kooli arengusse, abistanud ja julgustanud töökaaslasi ning õpetanud ilusat eesti keelt nii õpilastele kui ka õpetajatele. Merle tunneb koolis kõiki ja Merlet tunnevad koolis kõik.

Perekonnavalss?
Merle leiab perekonna jaoks aega ja sõidab igakuiselt maha muljetavaldava kilometraaži, et koos midagi toredat ette võtta: nautida kultuurisündmusi, tähistada kõiki pühi ja tähtpäevi, virtsukodus tööd rügada ja saunatada.

Pilvi Karu

!Merle on alati olemas.

Merle on hüüumärk!

Kõigile tema toimetamistele lisab võimsat väge sõnapaar „Teeme ära!“.

Tehtud saab kõik, mis ta iganes ette võtab! Ja pole vahet, kas sõbra abipalve on aegsasti planeeritud või tuleb täiesti kahekümne neljanda tunni viimasel minutil. Merle on alati olemas, haakub, loob uusi väärtusi ja hoiab sisul silma peal, ka tühikutel. :)

Üks tore ettevõtmine koos Sinuga, armas Merle, oli kunagi eelmise sajandi lõpus kolleegide „laulu sisse panemine“. Meie tõeliselt meeleolukad ühisloomeõhtud päädisid alati suurepäraste tekstidega, mis olulistel sündmustel sama meeleolukalt ette kantud said. Sellest ammusest ehedast emotsioonist inspireerituna sündis nüüd spetsiaalne tervitus, ainult Sulle! Esimesel kohtumisel laulame, päikeselist sünnipäeva!

 „Tegus Merle“

(R. Valgre „Helmi“ viisil)

Merle, mulle õpeta,
kuidas saaks kord minust etleja,
sest on vallanud mind vaimustus –
eesti keel ja kirjandus.

Merle, mulle näita vaid,
mõni matkasamm või matk kuis käib –
reisimine seljakotiga,
seda tõesti oskad sa.

Ja kui vahest on vabam aeg,
pojaga olla siis saad.
Töömure kaob ja paradiis
teile on avatud siis.

Merle, mulle õpeta,
kuidas Lions klubi juhtida,
sest nii väga palju jõuad sa
toimetada kõigiga.

  (väike klarnetisoolo)

Merle, mulle õpeta,
kuidas olla rahvatantsija
ja veel lisaks see Solistica –
kuidas kõike jõuad sa!

Ja kui vaja, siis otsemaid
kõik kohe tehtud sul saab.
Kontsert või paus, sa ütle vaid
luulega täidetud taas.

Merle, mulle õpeta,
kuidas saaks ka minust tegija,
kelle toimetamist tunda saab –
kogu meie kodusaar.
meie armas kodusaar,
parim, et siin oled sa!

Laine ja Veikko Lehto

.Pole asja, millega Merle hakkama ei saaks. 

Merle kui kirjavahemärk? Küsimuste küsimus, aga võib-olla ka mitte. Merle on väga äge naine: tark, tugev, kõigega toimetulev, peaaegu kõike oskav, kindlasõnaline, kindlakäeline, alati olemas ja abivalmis, kõikjale jõudev ... Seda positiivset rida võiks jätkata, sest pole asja, millega Merle hakkama ei saaks. Arvan, et Merle võiks olla punkt. Miks?

Punkt on väitlause lõpumärk. See on kindel mõtte lõpetatus, konkreetne mõtteavaldus. See mõtteavaldus ei pruugi olla alati jaatav, Merle puhul pigem küll, aga ka eitava vastuse korral on see Merle poolt hästi läbi mõeldud, kindel mõte, soov, tähelepanek.

Nagu kirjandi puhul, nõuavad väited tõestust. Merle sõnapidamise ja abivalmiduse kohta võib rikkalikult näiteid tuua. Merle on tehniline taibu, kes on olnud mulle arvutiõpetaja, muuseas väga hea. Ta on olnud minu lõpuklasside lõputunnistuste väljatrükkimise tehniline ekspert ja super abi. Kui Merle poole ükskõik mis abipalvega pöörduda, ei ole Merle vastuses kunagi komakohta, vaid Merle ütleb Sulle alati kindla JAH. Sellel kevadel oli just Merle see, kes õpetas mind arvuti abil 12. klassi proovieksamit teostama ja parandama.

Juuni algul saatis Merle 9. klassi aineõpetajatele, kes olid seotud lennuraamatu lugudega, teate, et peab minema Gerdi juurde fotot tegema. Lugesin kirja läbi, aga ei võtnud seda väga tõsiselt. Arvasin, et neid pilte on eelnevatest aastatest olemas küll. Kui Merle minult küsis, kas olen kirja lugenud, siis sellise vastuse talle andsingi. Mis te arvate, mida ütles Merle? Tema, kes oli kõik täpselt läbi mõelnud, ei lasknud sellist mõtet tullagi. Kohe oli kõne Gerdile ja hetke pärast oli pilt nagu naksti valmis – ei olnud midagi hullu ega mingit ajakulu.

See oli näide sellest, et kui Merle on asja tõsiselt läbi mõelnud, siis ongi punkt ja asi nii toimib ja toimub. Ei mingeid agasid ja komasid. Selline on minu jaoks Merle, hea kolleeg, õpetaja, tubli ema, äge naine – alati olemas! Punkt.

Armas Merle!

Arvan, et paljud jäävad siin majas igatsema Sinu pulbitsevat energiat ja Sinu sooja sõbrakätt. Aga me ei ela ju mägede taga. Seega – palju uusi kohtumisi!
Tugevad kallistused ja siirad õnnesoovid sünnipäevaks!

Nüüd on tõesti punkt.

Malle Tustit

Jah, armas Merle, nii on. Oled tõesti kirjavahemärk! Igaühe jaoks oma: tood välja nüansse, lahendad ebakõlasid, lood tähendust ja oled ise tähenduslik. 

Palju õnne kogu koolipere poolt ja müts maha kõikide nende korrigeeritud plakatite, dokumentide ja tabelite ees!

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii