Praeguse olukorra tõttu veebi vahendusel toimunud olümpiaadi žürii esimees, eesti kirjanduse lektor Andrus Org näeb kirjandusolümpiaadi peamist eesmärki selles, et innustada noori kirjandust lugema ja uurima, ühtlasi pakkuda selle valdkonna andekatele väljundit arendada oma humanitaarteaduslikke huvisid. „Selline aineolümpiaad on tõsisest missioonitundest ajendatud pedagoogiline ja teaduslik investeering humanitaaria järjepidevusse.“

9.–10. klasside arvestuses jäi Maria Liis Metsküla teise-kolmanda koha jagamisest lahutama vaid üks punkt. 

„Olümpiaadil vajalik suhtlus viidi läbi Zoomi keskkonnas ning kaamerasilm jälgis meid töö tegemise ajal,“ kirjeldab Maria Liis seekordse olümpiaadi korraldust. „Ülesanded olid erinevad, palju arutlemist ning seoseid koha ja kirjanduse vahel. Minu jaoks oli uus kogemus nii veebi vahendusel kõike lahendada kui ka kirjanduse olümpiaad ise.“

Oma tulemusega oli Maria Liis väga rahul: „Ei oleks nii head tulemust osanud oodata. Kogemus oli minu jaoks kõige olulisem, kuid hea tulemus teeb kõik veel paremaks. Sain kogu sellest teekonnast motivatsiooni kirjandust veel uurida ning tegeleda ka ise tekstiloomega.“

Juhendaja Marit Tarkini arvates on väga oluline noorte inimeste heas mõttes nakatamine eesti kirjanduse ja kultuuriga: „Mul on väga hea meel, et Maria Liis võttis ette uurimistöö kirjutamise, mis on juba omaette väljakutse koolitöö kõrvalt, ja salaja usun, et ta armastab seda valdkonda edasi.“

„Kogemus, mis järgnes vabariiklikuks vooruks valmistumisel, oli taas omaette elamus,“ muljetab Marit. „Andrus Org ja Arne Merilai, Tartu ülikooli kirjandusvaldkonna korüfeed, tervitasid kõiki kirjanduse õpetajaid, kes meie kultuuri noorte lugema suunamisel ja aruteludes rikastavad. Ja Merilai rõhutas eriliselt, kui väga nad noori ka ülikooli õppima ootavad. Kes teab, Maria Liis, äkki nii juhtubki?“

Soovime Maria Liisile edu ja kirjanduslikke ambitsioone ka edaspidiseks!