üles
Neljapäev, 28. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

28. märts

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Arvamus / VariaMinu teekond lubadeni
Arvamus, avaldatud 15. jaanuar 2021, vaadatud 2586 korda, autor Sigrid Kaevand, 12.a klass
Õnnelik lubadeomanik Autor/allikas: erakogu

Otsustasin sel suvel endale viimaks juhiload teha pärast pikka kaalutlust ja selle iga hinna eest vältimist. Räägin oma kogemusest kooliga samaaegselt lubade tegemisest. Samuti kirjeldan oma mõtteid ning tundeid enne ja pärast olulisi sündmusi lubade saamise teekonnal. See artikkel on valminud mitme kuu jooksul, et sisaldada kogu teekonda alates juulist kuni detsembrini.

Nagu juba arvata võib, on autokoolis ja koolis käimine väga erinev kogemus. Kui koolis saab juba kohe algusest peale ülesannetega hakkama, siis autokoolis pidin täitsa nullist alustama, sest ma ei teadnud autodest midagi. Õnneks või kahjuks olen ma perfektsionist, mis tähendas, et ma pidin õppima enda suhtes mitte nii kriitiline olema, kui näiteks koolis olen. Sõitma õppimine on mulle palju juurde andnud ja selle eest saan kindlasti tänulik olla.

Kui ma läksin esimest korda autokooli, oli mul avaloeng ja sain ka kohe oma sõiduõpetajaga kohtuda. Ma olin vägagi oma mugavustsoonist väljas ja ausalt öeldes hirmul, sest minus tekitas autoga sõitmine suurt paanikat ja ma ei tahtnud sellele mõeldagi. Loengule minnes tundsin, nagu mind oleks pea ees sügavasse vette visatud ja ma ei teadnud, kuidas sealt välja saada. Siiski otsustasin end tagant suruda ja nüüd ma võin ausalt öelda, et see oli seda väärt.

Õnneks jõudsin autokooliga ühele poole saada mõned päevad enne kooliaasta algust. Võtsin kuu aega enda jaoks vabaks, selleks et korralikult kohanduda uue harjumusega. See aasta on minu viimane aasta selles koolis, seega mulle oli peamine asi siin hea algus teha ja alles siis lubade tegemine lõpule viia. Tegin just seda ja hetkel ootan ma riiklikku teooriaeksamit, mis toimub 22. oktoobril.

Teooriaeksami ootel olen ma iga päev kas või paar minutit selleks korranud. Minu autokoolis on super asi see, et seal on peamiselt e-õpe. Seega ma olen iga päev teinud kas teste või kontrolltöid või isegi proovieksamit. Algul ei teadnud ma, kuidas peaksin tasakaalustama eksamiks õppimise kooliga, kuid nüüd olen lõpuks saanud plaani paika ja saan rahus mõlemale keskenduda ilma ühe ohverdamiseta. Mulle sobib kõige paremini õppida nädalavahetustel ning nädala sees vahetundide ajal.

Minu õnneks pole koolis veel töö hulk väga hulluks saanud minna, kuigi kool on juba läinud stressirohkeks. Mul veab, et sain autokooli lõpetatud täpselt enne suve, sest ma arvan, et mul oleks palju kauem aega läinud kooliga samal ajal autokoolis käies. Kindlasti on mul suur pinge mõlemaga hakkama saada ja ma tahan mõlemas õnnestuda.

*

Nii tundsin ma end 12. oktoobril, kui seda artiklit kirjutama hakkasin. Nüüdseks, 3. novembriks olen ma teooriaeksami edukalt esimesel korral sooritanud. Ma õppisin selleks kuu aega, mis muidugi vähendas minu läbikukkumise võimalust, kuid ma eelistan lootust pigem madalal hoida, seega eksamist läbisaamine vähendas minu stressi korralikult. Kuna sõidueksam on alles tulemas jaanuaris, siis tean, et stress jõuab veel tagasi tulla, kuid praegu keskendun koolile.

Oodates sõidueksamit, ei tea ma veel kindlalt, mida tegema pean, kuid ma siiski arvan, et suudan selle tehtud saada. Kui ma jaanuaris eksami ära teen, siis kindlasti mainin ka siin selle kohta midagi. Muidugi on mul lootus üleval, kuid praegu pole kuidagi võimalik teada, kuidas seal läheb.

*

On 12. detsember 2020. Ootamatult sain ma oma eksami aja tuua peaaegu kuu aega ette ning minu sõidueksam toimus 11. detsembril. Mul juhtus ka samal päeval olema uurimistöö kaitsmine, aga selle pärast õnneks ei pidanud ma väga muretsema, sest tundsin end kaitsmisega palju kindlamalt. Võin suure rõõmu ja uhkusega lõpuks öelda, et mul on ametlikult käes juhiload. Vajasin tervet eilset päeva (11. detsember) toibumiseks, sest olin lihtsalt nii suures šokis lubade saamise üle.

Nüüd, kui mul on load käes, ei tea enam üldse, kuidas käituda või mida teha. Mul on tekkinud uus level vabadust, aga samas ei muuda see eriliselt midagi. Olen rõõmus, et saan üksi rahus ringi sõita, samas kurb „täiskasvanuks“ saamise üle. Sain juba esimesed tiirud ringi sõita, kuid enesekindlusest jääb veel puudu. Loodan, et aja jooksul saab minust parem juht ja suudan ka iseseisvam olla.

Kui keegi gümnasistidest mõtleb praegu lube minna tegema, siis ma tugevalt soovitan seda. Minu arvates on load kindlasti väga olulised tulevaseks eluks, eriti mandrile kolides. Lisaks saab ka oma autoga rohkem vabadust ja teistele ei pea enam väga palju lootma. Sellest olenemata on päeva lõpuks see inimeste enda otsus ning keegi ei saa ega tohiks sundida neid sellist suurt sammu astuma ilma nende nõusolekuta.

Minu suurim nõuanne lubade tegemise juures on see, et ei tasu end liigselt piinata halbade mõtetega. Kui on olemas hea õpetaja ja oled ka ise valmis pingutama, siis saad sa ilusti hakkama, isegi kui alguses nii ei paista. Omast kogemusest tean, kui halb on õppeprotsessi ajal ainult keskenduda negatiivsetele sündmustele ja häid üldse mitte tunnustada. Tuleb lasta lahti stressi põhjustavatest mõtetest ja keskenduda oma õpingutele. Kui oled eesmärgile pühendunud, on sul kindlasti palju kergem.

Lõpetuseks tahaksin südamest tänada oma autokooli ja sõiduõpetajat. Kui oleksin läinud kuskile mujale, siis poleks mul kindlasti nii palju motivatsiooni olnud kui nüüd. Soovitan kindlasti minna Leedevälja Autokooli, sest mul oli seal väga positiivne kogemus, mida jään alatiseks hindama. Naasen sinna ka lõppastmes.

Sigrid Kaevand, 12.a klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii