Miks just hüpitsavõistlus? Hüpitsaga hüppamine parandab rühti, vastupidavust, tugevdab lihaseid, arendab reaktsioonikiirust, koordinatsiooni, rütmitunnetust ja peale selle on tegu huvitava ning mitmekülgse spordialaga. Harjutame ju järjepidevalt kõigi õpilastega oma kehalise kasvatuse tundideski hüpitsaga hüppamist.

Võistlus oli klassidevaheline ja võistkonna suurus kuni 5 tüdrukut. Hüpitsaga hüppamise stiili võis valida ise ja aega oli hüppamiseks algklassidel 30 sekundit, ülejäänutel 1 minut. Korraga võistles 4 osalejat ja hüpete lugemine nõudis sageli kohtunikelt palju keskendumist ja täpsust. Igal võistlejal oli üks katse.

Esimene kooliaste (1.–3. klass) võistles individuaalselt. Tüdrukute kiiremad hüppajad olid Melissa Kivi (86), Liisa Heina (81) ja Laura Backhoff (71). Poistest hüppasid kiiremini Kiur Arro (80), järgnesid Mathias Ellermaa ning Filip-Viktor Vits (mõlemad 70) .

Põhikoolis (vanuseklasside arvestuses) olid kiireimad tüdrukud 5.d klassist, neile järgnesid 5.a ja 5.c. Järgmises vanuses olid kiiremad 6.a, siis 7.c ja 7.b neiud. 8.–9. klassidest olid kiireimad 8.c, järgnesid 9.a ja 9.c klass. Gümnaasiumi neidudest olid kiireimad 11.c, järgnesid 10.a ja 12.a.

Selgusid ka iga vanuseklassi kiireimad hüppajad: Liisa Kiier (156), Liisa Sall (176), Miina-Ly Tarkin (170), Oona Koplimäe (183) ja õpetajate esindaja Elo Jõgi (159)!

Täname kõiki osalejaid.

Head hüpitsaga hüppamise harjutamist kõigile!

Kehalise kasvatuse õpetajad

NB! Hüppenööriga hüppamisest on välja kasvanud tõsiselt võetav võistlussport, milles toimuvad nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlused. Hüpitshüplemine on võistlussport, hobi ning alus teistele spordialadele, nagu näiteks kergejõustik, poks, tennis, sulgpall, võimlemine jms.