üles
pühapäev, 31. mai 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

31. mai

1. juuni

2. juuni

3. juuni

4. juuni

5. juuni

6. juuni

Töötajate sünnipäevad

2. juuni

Intervjuu / PersonaaliaElu pärast KGd: Kai Kreos
Intervjuu, avaldatud 8. aprill 2020, vaadatud 703 korda, autor Kaja Puck, 34. lennu klassijuhataja
Viimane reis Hiinas enne tagasi Eestisse kolimist. Autor/allikas: erakogu

Kai Kreos on 34. lennu vilistlane, kelle tee viis ta õppima Hiina ülikooli. Praegu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses Aasia keskuse juhina töötav Kai on viimaste sündmuste valguses pidanud oma tööd ja tegevusi täielikult ümber mõtestama.

„Ole valmis kõigeks, kuid jätka unistamist ja enda eesmärkide täitmist,“ ütleb Kai Meie KGle antud usutluses.

Missugune kool on sinu jaoks KG? Mida sa KGst eluks olulist kaasa said?
Kuressaare Gümnaasiumile mõtlemine toob alati kaasa palju positiivseid mälestusi, kuna veetsin seal kolm ägedat aastat. Mäletan, et kui Kuressaare Vanalinna Kooli lõpetasin, olin tol hetkel võimatuna tundunud valiku ees – SÜG või KG. Kuna SÜG tundus minu akadeemiliste huvidega paremini kokku minevat, siis oli kindel plaan sinna minna, aga dokumentide sisseviimise päeval otsustasin miskipärast ümber ja sättisin enda sammud KG poole. Kuigi oleksin ilmselt ka SÜGis väga rahul olnud, ei ole ma kordagi enda tollast otsust kahetsenud. KG näol oli ja on tegemist äärmiselt innovatiivse ja modernse kooliga, mis pakkus mulle väga palju võimalusi. Sain teadmisi valdkondadest, mis tänaseni panevad inimesi imestama, nagu näiteks hiina keele või golfi õppimine gümnaasiumis. KG pakkus mulle täpselt ideaalse tasakaalu teadmiste omandamise ja hobidega tegelemise osas. Lisaks mängis KG kindlasti rolli ka selles, kuhu tänaseks elus jõudnud olen – seda nii läbi hiina keele õpetamise ja muu hariduse kui läbi sõprade, kelle KGst endale leidsin.

Üks paljudest seiklustest - NYC 2018

Missugune õpilane sa ise olid ja kuidas iseloomustaksid oma klassi?
Mind iseloomustab äärmuslik kohusetundlikkus, mis tähendab, et üldiselt olin ikka päris eeskujulik õpilane – keskendusin tundides ja tegin kõik kodutööd ära nii palju kui võimalik. Kohusetundlikkus ning aktiivsus viisid mind aga ka selleni, et lisaks koolile käisin igapäevaselt veel kergejõustikus, laulmas, väitlemas, tantsimas ja osalesin kõikvõimalikel koolisisestel võistlustel, nagu võimlemisvõistlus, Suur Teatriõhtu jne. See tähendab, et üldiselt olid mu päevad sisustatud hommikul kaheksast õhtul kella kümneni. Kodutööd läksid õnneks väga kiiresti, v.a matemaatika, mis viis mind ikka mõnikord pisarateni. Aeg-ajalt oli kõiksugu kooliasju, trenne, võistlusi ja olümpiaade nii palju, et ema pidi tekkinud peavalude tõttu sõnad peale lugema ning palus mul koolist koju jääda. Mingi ime läbi jäi mul aga kõigist kohustustest hoolimata alati aega klassikaaslastega igasugu seiklustesse sattuda.

Sain endale KGst super sõbrad, kellega oleme ka pärast keskkooli ringi seigelnud ja erinevatest väljakutsetest koos üle saanud.

Ühel hetkel sa jõudsid oma õpingutega Hiinasse? Miks just sinna?
Hiina oli mu mõtetes juba aastaid enne sinna kolimist. Olin äsja perega Hiinast reisilt tulnud, kui KG alustas hiina keele õpetamist. Isa oli alati kodus rõhutanud, et hiina keel on tulevik, seega asusin keelt õppima ja sealt edasi läks kõik nagu lumepallina. Läksin ülikooli, kirjutasin kümneid esseesid ja uurimistöid Hiina kohta ning ühel hetkel, kui aeg õige, lendasin üksi Pekingisse. Iseenesest ei olnud tegemist suure väljakutsega, kuna olin aasta varem pool aastat ka USAs elanud ja õppinud, kuid eks kultuuriliselt tõid mõlemad riigid erinevaid väljakutseid. Hiina oli aga minu jaoks ka väga strateegiline otsus, kuna teadsin, et tahan Hiinaga ka tulevikus professionaalselt edasi tegeleda. Õnneks läks kõik peaaegu planeeritult 😊

Eelmisel aastal korraldasime koostööpartneritega esimese rahvusvahelise Aasia konverentsi Eestis, Asia Update, mis leidis kajastust ka erinevates meediakanalites.

Hiinas on hoopis teistsugune kultuur ja käitumiskombed. Kuidas sa nendega toime tulid? Kas juhtus midagi naljakat/koomilist ka?
Hiina kultuur oli tõesti erinev, aga eks ma sellepärast suuresti sinna ka läksin. Mind on alati paelunud võõrad kultuurid ja kombed ning pigem tagas see olukorra, kus iga päev oli seiklus, sest nii palju kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid kombeid. Harjumist nõudis esialgu päris palju: keel oli võõras, toit Eesti maitsemeele jaoks vürtsikas, lauakombed erinevad. Mõne aja pärast polnud aga probleemi minna välja näomaskiga, et kaitsta end õhureostuse eest, istuda maha sööklasse, pühkides enda eest laualt maha kanakondid, ning luristada Hiina nuudleid nagu kohalik. Isegi rattaga sõitmisel tundsin end pärast umbes kuud võrdlemisi turvaliselt, kuid hiinlastele omast oskust sõita samaaegselt rattaga, kirjutada ühe käega sõbrale sõnumit ja hoida teises käes vihmavarju, ma ei saavutanudki, kuna ratas läks ühel päeval kaduma. Ilmselt oli viga selles, et samasuguseid rattaid oli ülikoolilinnakus umbes 1000 ja tuli välja, et minu rattapoest ostetud punased lukud avanesid kõik sama võtmega. Seega ilmselt aus viga kellegi poolt?

Samas, isegi kui välismaalasena kohalikud kombed ja keele ära õpid, jääd alati välismaalaseks. Seega oli tavaline, et reisides ja vaatamisväärsustel käies veetsin rohkem aega võõraste inimeste kaamera ees kui kuskil mujal. Samas muutub olukord päris kiiresti ning kui näiteks nüüd viimasel aastal Hiinas olen käinud, ei ole välismaalane enam selline „vaatamisväärsus“ kui mõni aasta tagasi. Hiina ja eelkõige sealsed suurlinnad on muutunud ülimalt rahvusvaheliseks ning modernseks ning sealsed arengud teevad kohati meilegi silmad ette.

Akadeemiliselt oli aga Hiinas elamine ja õppimine ainulaadne kogemus. Olin Hiina number 1 ülikoolis, mis tähendab, et õppisin koos Hiina tulevaste liidritega, keda iseloomustas veelgi suurem kohusetundlikkus ja pühendumus. Hiinlased ise õppisid 24/7 ning olid sajaprotsendiliselt pühendunud sellele, et saavutada parimad tulemused ning läbikukkumine ei olnud isegi variant. Elus edu saavutamine oli peamine eesmärk ning selleni jõuab vaid siis, kui olla parimatest parim.

Hiinas elades ja õppides õnnestus mul lavale astuda paarituhande inimese ees muusikalis osaledes.

Oled Aasia keskuse juht. Millised on olnud sinu tööülesanded ja ägedamad väljakutsed seoses tööga? Kas ka viimase aja sündmused seoses Hiina ja koroonaviirusega on kaasa toonud muutusi sinu töös?
Just, töötan täna EASis, kus juhin Aasia keskust, mille ülesandeks on aidata meie ettevõtteid Aasia turgudele minemisel ning suurendada ettevõtlusalast koostööd Eesti ja Aasia vahel. Alustasin EASis esialgu Hiina turu teemadega, kuid olen nüüdseks enda juhtimise alla saanud ka muud Aasia turud. Seni on aga töö andnud mulle väga põnevaid väljakutseid, nagu erinevate riiklike VIP-visiitide korraldamine Aasiasse, ministrite jutupunktide koostamine ja nõustamine, suurürituste korraldamine ja käivitamine (Asia Update), maailma tippettevõtetega kohtumine ning neile väärtuspakkumiste koostamine ning palju muud. Olen kohtunud inspireerivate inimestega ning saanud teha tööd, mis teeb mind õnnelikuks.

2020. aasta on muidugi kaasa toonud hoopis teistsugused väljakutsed ning tegelikult on aasta alles alanud. Kuna juhin 1. aprillist juba suuremat tiimi, mis hõlmab ka Aasias paiknevaid ekspordinõunikke, siis olen uues ja huvitavas positsioonis. Oleme pidanud enda tegemisi ümber mõtestama, üritusi edasi lükkama ning alternatiivseid lahendusi välja mõtlema. Kuna reisimine on üldiselt suur osa meie tiimi tööst, siis oleme alternatiivselt teostamas veebiseminare, videokonverentsi teel konsultatsioone ning üritame ettevõtteid kontaktidega toetada ka ajal, mil füüsiliselt kohtumine ei ole võimalik. Maailm täna on võrdlemisi erinev kui see, mida aasta algul oskasime ette näha, aga samas julgustab see meid välja mõtlema erinevaid innovaatilisi lahendusi.

Oktoobris toimunud kõrgetasemelise Hiina visiidi jooksul kohtusime muuhulgas ka Hiina juhtiva ettevõtte Alibabaga.

Kui vaatad tulevikku, siis kuidas sa näed, kas jätkad samas või ootad ja võtad vastu uusi väljakutseid?
Nagu käimasolev aasta on näidanud, on tulevikku võrdlemisi keeruline ette näha. Esialgu jätkan ma kindlasti samas suunas ning kuna väljakutseid jätkub, siis näen, et on minu ülesanne ka koos tiimiga neist väljakutsetest üle saada. Pikemas perspektiivis on mul kindlasti erinevaid suuri ideid ja eesmärke, aga eks me näeme, mida tulevik toob!

Millega sa töö kõrvalt tegeled? Millised on sinu hobid ja stressimaandamisvahendid?
Kuna töö on kohati võrdlemisi stressirohke, siis maandan üldiselt pingeid läbi spordi, reisimise ja läbi hea toidu. Parimaks stressimaandajaks on üldiselt trenn ja head inimesed ja toit. Seetõttu üritan võimalikult tihti ka sõprade ja töökaaslastega väljas käia, et häid restorane avastada või ka kodus head toitu nautida. Lisaks reisime elukaaslasega erinevates maailma riikides nii palju kui võimalik. Viimased kuud on selle võrdlemisi raskeks teinud, kuna mõlemat pidi ees ootama väga reisitihe kevad, aga oleme pidanud kõik reisid tühistama või edasi lükkama. Selle asemel üritame nüüd aga koduseid lõbusaid tegevusi leida, uusi filme ja seriaale vaadata, head toitu teha ja sõpradega läbi videovahenduse kohtuda.

Ettevõtlusministri juhitud äridelegatsiooniga Shenzhenis.

Ja lõpetuseks – mida soovid kogu koolile, aga eriti abiturientidele, kes on praegu suht teadmatuses oma tuleviku suhtes. Mida oleks abiturient Kai Kreos sellises situatsioonis teinud, kuidas toimetanud?
Jätkake samas vaimus ning olge valmis olukorraks, mil olukord lõpuks normaliseerub. Kriisist väljatulek on alati keeruline, aga need, kes on vahepealset aega kasutanud enda täiendamiseks ning laadimiseks, tulevad kriisist välja võitjana. Seega olge kodus, õppige tavapäraselt, aga lisage juurde mõni uus keel või oskus, mis võiks tulevikus kasuks tulla. Tõenäoliselt väljume kriisist peatselt, aga saabume veidi erinevasse maailma kui see, millega harjunud oleme. Seega ole valmis igaks olukorraks, kuid jätka unistamist ja enda eesmärkide täitmist.

Kai Kreos oleks antud olukorras ilmselt kõigepealt nädal aega Netflixi vaadanud ja siis end kokku võtnud ja enda eelnevalt mainitud sõnu järginud 😊

Kaja Puck,
34. lennu klassijuhataja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii