üles
reede, 5. juuni 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

5. juuni

6. juuni

8. juuni

9. juuni

11. juuni

12. juuni

Töötajate sünnipäevad

11. juuni

Intervjuu, avaldatud 19. märts 2020, vaadatud 408 korda, autor Matis Vahter, 12.a klass
KG Klemm 2017. aasta FLL Eesti finaalis Autor/allikas: MTÜ Robootika

Olle Arak on KG füüsikaõpetaja ja robotiklubi hing. Kui tänapäeval on robootikat pea igas koolis, siis 10 aastat tagasi olime esimeste seas. Täna räägime õpetaja Olle Arakuga robootikast.

Olete olnud füüsikaõpetaja juba päris kaua, mida põnevat amet teile pakub?
Pealtnäha ei ole õpetajatööl põnevusega suurt midagi pistmist, pigem on tegemist missioonitundest kantud loominguga. Põnev on septembris kohtuda uute õpilastega ning vanadega, kes suve jooksul palju suuremaks on saanud.

Kui te ei oleks füüsikaõpetaja, kes teist oleks võinud saada (ehk millised olid teised elukutsevalikud)?
Arvan, et ikka mingi õpetamise või kooliga seotud tegevus oleks esile tõusnud. Alustasin ju Tallinnas kõigepealt informaatikaõpetajana.

Milline on olnud teie teekond oma kooliajast Kuressaare Gümnaasiumisse?
Olen kooliga seotud olnud kogu oma senise elu. Sündisin ja kasvasin Pärnus, kuid koolieelikuna veetsin palju aega vanavanemate juures, kes elasid Viljandimaal ühes koolimajas, sest vanaisa oli selle kooli direktor.

Koolis käisin Pärnu I Keskkoolis, mis praegu kannab nime Pärnu Ühisgümnaasium. Ülikooliks oli Tallinna Pedagoogikaülikool, praeguse nimega Tallinna Ülikool. Lõpetasin gümnaasiumi füüsikaõpetaja eriala. Esimene pedagoogiline töökoht oli Tallinna Kesklinna Koolidevaheline Õppekeskus, kus kõige muu hulgas toimusid mitmete Tallinna koolide arvutitunnid. Olin üks selle usina kollektiivi arvutiõpetajatest.

1998. aasta sügisel asusin tööle Tallinna Üldgümnaasiumisse, mis praegu kannab nime Tallinna Kristiine Gümnaasium. Seal olin ametis füüsikaõpetajana, infojuhina ning arvutiõpetajana kuni 2004. aastani. Pärast seda töötan tänaseni Kuressaare Gümnaasiumis.

10 aastat tagasi otsustasite ühendada oma füüsikamaailma ka robootika. Kuidas kõik algas ja mis sellega kaasnes?
2009. aasta kevadel soovitas Maidu Varik minule ja meie endisele tööõpetuse õpetajale Mart Aardamile osa võtta Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvast robootikakoolitusest. Võtsimegi osa ning sügiseks hankis kool esimesed robootikakomplektid, milleks olid tehnikaülikoolis valminud Robootika Kodulaborid.

2010. aasta kevadel korraldas TTÜ (nüüd TalTech) Gustav Adolfi Gümnaasiumis intelligentse seadme konkursi, milleks tuli kodus mõne kuu jooksul Kodulabori komplekti baasil ehitada ja programmeerida robot, mis suudaks eristada ja sorteerida tühjad ning täis patareid. Tallinnas tuli see kodune töö ette näidata. Meie abiturientide robot oli ainuke, mis töötas ja mis sai seetõttu ka konkursil esikoha. Samal konkursil saavutasime esimese koha tervelt neljal aastal järjest. Lisaks patareisorteerijale ehitasid meie robootikud euromündi sorteerijad, targad ostukärud, laorobotid. Nii see algas.

Palun teil sõnastada lühidalt, mis see robootika üldse on ja mida endas ühendab?

Robootika on valdkond, milles keskset rolli mängivad robotid ja mis ühendab endas matemaatikat-informaatikat, füüsikat ning elektroonikat. Robotid ehk anduritest, kontrolleritest ja täituritest koosnevad süsteemid omavad tänapäeval rakendust pea kõikjal ning robootika ühendab endas ka kõiki neid valdkondi, kus roboteid kasutatakse.

KG robotiklubi liikmed on igal aastal osalenud erinevatel võistlustel. Kuidas näeb välja aasta võistluskalender? Missugustel erinevatel võistlustel KG võistkonnad käivad ja mida on saavutatud?
Hooaja jooksul osaleme kolmel suurel robootikavõistlusel: rahvusvaheline robootikavõistlus Robotex novembri lõpus, First Lego League (FLL) eelvoorudega jaanuaris-veebruaris ja finaaliga märtsis ning aprilli teises pooles toimuv hooaja viimane mõõduvõtt Robomiku lahing. Sõltuvalt edust kohalikel võistlustel või rahvusvaheliste võistluste eelvoorudes võistleme me aeg-ajalt ka Eestist väljaspool.

Parimateks tulemusteks Robotexil on 3. koht joonejärgimises, 3. koht Lego sumos ja kahe võistkonna 1. koht MakeX Starter võistlusel. FLLi parimaks tulemuseks on olnud meistriarvestuse 2. koht. Robomiku lahingus on tulnud esikohad joonejärgimises, nooremate osavõtjate Lego sumos ning mBot joonejärgimises. Parim tulemus välisvõistlustelt on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) korraldatud robotivõistluse 2. koht.

Robootikavõistlus on meeskonnatöö. Millised on olnud KG võimekamad meeskonnad ja millisele tasemele nad maailma mastaabis on jõudnud?
Võimekamad on olnud kindlasti meie tegevuse esimesel neljal aastal intelligentse seadme konkursil võidutsenud meeskonnad, ESA võistlusel osalenud Andinators, FLLi võistlustel hästi esinenud KG Klemm.

Esile võiks tuua meeskonna Andinators, kelle nimi kõlas korra ka Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS), kui astronaut Andreas Mogensen luges ette ESA robootikavõistluse finalistide nimekirja. Lisaks Hollandis toimunud ESA võistluse teisele kohale osalesid meeskonna põhitegijad Andi Kokk, Mattis Käst, Arne Ingalt ja Ott Sagor edukalt mitmetel teistel robotivõistlustel. Kõrgeid kohti päris ei tulnud, sest sageli olid vastasteks ülikoolide või elektroonikafirmade esindajad.

Teie kui juhendaja muljeid erinevatelt võistlustelt maailmas?
Muljeid on mitmesuguseid, üldjuhul on need positiivsed, aga on ka tõrvatilku meepotis. Rahvusvaheliste võistluste juures paistavad silma erinevad juhendamisvõtted. Paljudel juhtudel teeb kogu töö roboti juures juhendaja ning lastele jääb kultuuriprogrammis osalemise rõõm. Mõnikord tunduvad ürituste korralduslikud tegevused arusaamatud ning kehvasti planeeritud. Näiteks FLLi võistluste korraldus on Eestis kindlasti parem kui mõnel suuremal rahvusvahelisel kohtumisel.

Kui tulla robotiklubi igapäevategevuste juurde, siis missuguseid platvorme ringis kasutatakse ja mida need endast kujutavad? Mida üldse kujutab endast ringi igapäevatöö?
Lego robotite kõrval kasutame mBot ja Arduino platvorme. Lego ja mBot robotite puhul on kõik ehitusdetailid komplektidega kaasas, kuid Arduino kontrollermoodulitele tuleb palju ise juurde lisada. Palju on abi 3D printimise võimalustest.

Tegevused lähtuvad üldjuhul eelseisvatest võistlustest. Iga klubiline valib, kellega ja millist robotit ta koostama hakkab ning sõltuvalt tehtud valikutest alustatakse robotiehitusega nullist või jätkatakse mõne meie klubis varem tehtud roboti täiustamist.

Oluline on see, et erinevad meeskonnad teeksid omavahel tõhusat koostööd. Vanemad õpilased aitavad ja juhendavad nooremaid, võistlustel tulevad appi ka klubi vilistlased.

Te korraldate ka erinevaid robootikaüritusi KGs. Rääkige neist lähemalt.
Lisaks võistlustel osalemisele korraldab robotiklubi ka kooliaasta jooksul kolme üritust: KG PRO tegevuspäev ja maakondlik robootikapäev sügisel, FLL Saarte eelvoor talvel ning FLL Juunior näitus kevadel.

KG PRO on ülemaailmse programmeerimisnädala Code Week raames toimuv kaheosaline üritus, millest esimene on koolisisene IT-alane tegevuspäev ning teine Saaremaa ja naabersaarte robootikahuviliste kokkutulek, mille käigus toimuvad mitmed töötoad ning robotivõistlused.

FLL eelvoor pakub võimalust ilma pikema reisimiseta Saaremaa ja selle lähiümbruse meeskondadel võistelda FLL Eesti finaali pääsemise nimel.

FLL Juunior näitus on mõeldud eelkõige Lego WeDo komplekte kasutavatele lasteaia- ja algklassiõpilastele, kes mõne kuu jooksul spetsiaalseid motivatsioonikomplekte kasutades koostavad hooaja teemaga seotud eksponaadi, mida näitusel esitletakse. Tegemist ei ole võistlusega, vaid üritusega, kus võidavad kõik. KG robotiklubi vanemad õpilased on seal tunnustajateks, kes julgustavad ning elavad kaasa väiksemate robootikute saavutustele.

Millised on robotiklubi tulevikuplaanid ja kuhu edasi?
Tulevikus jätkame senitehtut veel paremini, veel põhjalikumalt ja veel rõõmsamalt!

Matis Vahter, 12.a klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii