üles
neljapäev, 2. juuli 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

3. juuli

4. juuli

6. juuli

7. juuli

8. juuli

9. juuli

Töötajate sünnipäevad

2. juuli

3. juuli

5. juuli

6. juuli

7. juuli

Artikkel, avaldatud 4. märts 2020, vaadatud 533 korda, autor Marit Tarkin, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Eksamiruumis käis usin klaviatuuriklõbin:-) Autor/allikas: Marit Tarkin

Teisipäeval, 3. märtsil oli 12.a klassi õpilastel suur väljakutse osaleda Tartu Ülikooli ja Innove koostöös valminud gümnaasiumi e-eksami eeltesti lahendamises. Suur tänu arendustiimile, et saare peale jõudis selline võimalus! Õppimisviisid muutuvad, hindamine muutub ja igati tänuväärne on arendusgruppide pidev töö, et meie eksamisüsteem oleks kaasaegne ja objektiivne. Eksamiarendust kommenteerib TÜ emakeeleõpetuse dotsent Helin Puksand ning Mathias ja Grete jagavad saadud kogemust.

Helin Puksand, TÜ emakeeleõpetuse dotsent

Eestis käib hoogne e-hindamise arendustöö. Haridus- ja teadusministeerium soovib, et kõiki tasemetöid ja eksameid saaks teha digitaalselt, samas ei panda hindeid ega punkte, vaid õpilased saavad tagasisidet tasemete põhjal. Seetõttu on pandud kokku eri ainete töörühmad, kes arendavad e-teste vastavates ainetes. Keele ja kirjanduse e-hindamist arendab Tartu Ülikooli töörühm, kuhu kuuluvad peale siinkirjutaja Martin Ehala, Oksana Palikova ja Ülle Türk.

Seadsime eesmärgiks teha e-tööd sellised, et nende tulemusi saaks omavahel võrrelda ja niimoodi jälgida õpilaste arengut. Kõigis töödes mõõdetakse õpilaste tekstimõistmisoskust ning kirjutamisoskust. Tekstimõistmist kontrollitakse nii lugemis- kui kuulamisülesannetega. Eri astmete töödes kasutame ka samu ülesandeid, mis näitaksid õpilase arengut. Kirjutamisosas on kõigis astmetes kaks ülesannet: kirjaliku suhtluse ülesanne ja pikema teksti kirjutamine. Kirjaliku suhtluse ülesandes peavad õpilased kirjutama e-kirja: I kooliastmes sõbrale, II astmes ametlik kiri info teadasaamiseks, III ja IV kooliastmes aga ametlik kiri mingi probleemi lahendamiseks. Teine ülesanne on I ja II kooliastmes pildiseeria järgi jutu kirjutamine, III ja IV kooliastmes arutleva teksti kirjutamine, kusjuures IV kooliastmes tuleb kasutada ka alustekste.

Eelmisel aastal keskendus keele ja kirjanduse töörühm põhikoolile: valmisid esmased I ja II kooliastme e-tasemetööd ning põhikooli e-eksam nii eesti kui vene keeles, samuti toimus nende tööde katsetamine. Katsetused näitasid, et e-tööd olid õpilastele üldiselt jõukohased, kuid selgusid ka ülesandetüübid, mida ei ole mõistlik kasutada.

Sel aastal oleme tegelenud gümnaasiumi e-eksami arendamisega. Me ei ole tahtnud teha täpselt samasugust eksamit, nagu on praegune riigieksam. Samas järgisime oma põhimõtet, et eksam oleks ülesehituselt sarnane teiste e-testidega. Kõige suurem muudatus, mida plaanime, on see, et eksam oleks kahes osas, et vahepeal saaksid õpilased veidi puhata ja ka keha kinnitada. E-eksamil ei ole eri variante, mis annab eksamitulemuste parema võrreldavuse. Kirjutamisosas on 2 ülesannet: kirjaliku suhtluse ülesandes tuleb kirjutada ametlik e-kiri mingi olukorra lahendamiseks ja arutlevas kirjandis tuleb toetuda alustekstidele. Lugemisülesandes on oluliselt rohkem ülesandeid, osa ülesandeid nõuavad vaid lühivastuseid, osa aga pikemat arutlust ja põhjendamist.

Oleme jõudnud oma töödega proovikatsetusteni: kirjutamisülesandeid katsetasid Tallinna Reaalkooli õpilased, tekstimõistmisülesandeid aga Kuressaare Gümnaasiumi noored. Suurem katsetus toimub märtsi lõpus. Tänu Tallinna ja Kuressaare õpilastele saame teha ülesannetes parandusi, et eksamitööd paremaks muuta.

Milline on eksam minu unistustes? Eksam peaks mõõtma neid oskusi, mida on ka hiljem vaja, mistõttu eesti keele eksamile jäävad kindlasti tekstimõistmis- ja kirjutamisülesanded. Kuna edasi õppides on vaja osata alustekstide põhjal kirjutada, siis peaks üks kirjutamisülesanne olema just selline. Tekstimõistmisülesannetes peaks olema nii lihtsamaid kui raskemaid ülesandeid ja kõik ülesanded ei peaks eeldama pikka arutlust, et ka napisõnalisematel õpilastel oleks võimalus punkte saada.

Millised on eeltestimises osalenud Mathiase ja Grete vahetud muljed?

Mathias Iilane

E-riigieksam oli midagi väga uut. Arvutis eksamit tehes vaevavad meid hoopis teistsugused probleemid kui käsikirjas. Võiks öelda, et arvutis eksamit tehes liigume ajaga kaasa, sest Eesti on tuntud kui e-riik ja edaspidi on aina rohkem asju arvutis. Väga tore on näha, et aegunud õppekava üritatakse uuendada. Samas, kui muutus on hea, tahab see veel harjumist. Arvutis on kirjadel natuke keerukam vormistus ja klaviatuuril on väga lihtne endale märkamatult tähevigu teha.

Grete Jõgi

Tänane eksamivorm oli väga põnev ja teistmoodi. Oli huvitav lahendada ülesandeid, kus sain nii lugeda kui ka kuulata ning oma arvamust avaldada. Meeldivaks üllatuseks olid tuttavatest teostest võetud tekstid. Vahelduse mõttes oli vahva proovida midagi teistlaadset, kuid ise eelistan pikemat teksti lugeda paberilt.

Marit Tarkin,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii