Austatud kuulajad!

Kohe-kohe täitub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Nende saja aasta jooksul oleme kaotanud oma vabaduse olla iseseisev riik, ent me laulsime end vabaks, sest eestluse vägi on tugevam kui ükski relv. Väga tihti küsitakse: „Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“ Arvan, et jah. Me tahtsime vaba, demokraatlikku riiki, kus kehtib sõna- ja trükivabadus.

Selle üürikese ajaga on meie pisikene Eesti saavutanud tuntuse laias maailmas oma hea ja toimiva haridussüsteemi ja e-valimistega. Seda, et meil on väga kõrgel tasemel haridus, tõestavad ka PISA-testi tulemused, kus Eesti on parimate hulgas. Funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes oleme esikohal, matemaatikas oleme Jaapani ja Lõuna-Korea järel kolmandad. Minu arvates on see väga hea tulemus riigilt, kes on olnud taasiseseisev ainult viimased 28 aastat.

Eesti on väikese pindala ja rahvaarvuga Ida-Euroopa väikeriik, kes on ennast rebinud suurele maailmakaardile ka digimaailmas. Eestlased on loonud Skype´i, Bolti, pakirobotid ning e-valimised. Me elame suure E-ga e-riigis.

Me kõik loome ja parandame Eesti ühiskonda ning usun, et siia sobiks Lennart Meri öeldu: „Meist igaühest sõltub Eesti riigi püsimine.“ Ja ma arvan, et seda peaksime õpetama ka oma lastele.