üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Arvamus, avaldatud 21. jaanuar 2020, vaadatud 3482 korda, autor Hedili Nõu, 12.c
Millised mälestused peituvad kapivõtme taga? Autor/allikas: Gert Lutter

Viie kuu pärast istume kogu oma lennuga pidulikult sadade lastevanemate, õpetajate, õdede-vendade ja sugulaste ees, et saada koolilt veel viimane tagasiside oma kolm aastat kestnud pingutuste kohta – käes on lõputunnistuste aeg. Kolm aastat kestnud pikad koolipäevad ja unetud ööd saavad lõpuks tasutud ning ametlikult vormistatud. Kas see aeg on sõrmenipsukiirusel läinud, on raske öelda, sest nähtud ja tehtud on palju. Igal juhul on see millegi täiesti uue algus – ka neile, kes KGga seotud 1. klassist alates.

Lõpetamisele ja sellega kaasnevale on hetkel abituriendi seisukohalt ehk pisut keeruline mõelda, sest selleni jõudmiseks on vaja veel läbida sügavaid tormiseid porilompe ning ületada, hambad ristis, ka kõige kõrgemale ulatuvad mäed. Kolme kuu pärast algab meie eksamimaraton.

Täna alustame juba eesti keele proovieksamite kirjutamisega. Kuuetunnised proovieksamipäevad on kindlasti nii vaimselt kui ka füüsiliselt väsitavad, kuid seevastu on hea teada saada, millisel tasemel hetkel oleme ning kui palju tegelikkuses peame veel soovitud tulemuse saavutamiseks pingutama. Paljudel meie lennust on inglise keele eksam juba tehtud, kuid nemadki ei ole veel kõigest pääsenud. Maikuu lõpus toimub kõige mahukam – matemaatikaeksam – ning kes varasematel aastatel pisut laisem olnud on, peab ka koolieksami ja uurimistöö jaoks eksamite vahel aega leidma.

Kuna paar kuud on veel aega, siis valitseb abituriendi peas dilemma, kas hakata juba õppima või mitte. Matemaatikaeksamiks kolme aasta materjali (tavalise kontrolltöö stiilis) viimasel õhtul õppima hakata oleks ränkraske, kuid samas tahaks hetkel veel lihtsalt olla ja tegeleda muude meelepäraste hobidega. Kui sõnastada kolm kuud pisut teisiti ehk tegelikkuses on aega tervelt veerand aastat, siis võib hetkel veel jalad seinale visata küll.

Juba selle kooliaasta 1. septembril saime öelda, et see ongi meie viimane esimene koolipäev. Lisaks KG traditsioonidele, millest saame viimast korda õpilastena osa võtta, paneb teravam silm tähele, et koolimaja peal leidub juba neid kohti, kus varem käisid kui mitte iga päev, siis üle päeva, nüüd aga pole sinna enam üldse asja. On lõppenud lendu tugevamalt siduda aidanud suunatunnid ning kuna ka kehaline kasvatus liigub hetkel spordihoone ning kevadel valminud staadioni suunas, siis ilmselt ka ujumistunnid on meil tänaseks päevaks selja taha jäänud.

Üheks suureks katsumuseks on kevadel kindlasti koolikapi võtme tagasiandmine. Selle kolme aasta jooksul on sinna kogutud ju terve gümnaasiumiaja eredaimad mälestused, alustades pisematest kahelistest töödest kuni spordipäeva rongkäikude klassilippudeni välja – ja uskuge mind, iga KG õpilane teab, et need kapid mahutavad tegelikkuses palju-palju rohkem, kui väliselt tunduda võib.

Seega – ühe abituriendi viimased kuud mööduvad veel tavalistes koolitundides käies, eksamiteks korrates, vajadusel eelmisi kursusehindeid parandades. Ning mine tea, ehk jõuab klassiga veel mõne meeldejääva ühisreisigi ette võtta, kuna lõpureis oli juba mõnda aega tagasi ...

„n päeva lõpetamiseni“ on artiklite sari, kus abituriendid mõtisklevad selle üle, mis neil enne lõpuaktust südamel ja mõtetes on.

Hedili Nõu, 12.c
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii