Et siis sünnipäev ... Olen päris kindel, seda on meie kõigiga juhtunud!

Mida sellest toredast päevast siis arvata? Et on üks konkreetne kuupäev, millal me mõni aeg tagasi ilmavalgust nägime ja suures plaanis tähistabki sünnipäev järjekordse eluaasta möödumist ehk on ühtaegu natuke rõõmus ja natuke kurb. Olen alati arvanud, et kõige ilusamad muusikapalad on kurbrõõmsad või rõõmsalt kurvad ning sarnaselt võikski ju ka sünnipäeva suhtuda. Et iseenesest tore päev, aga millest siis nukrus tingitud? Eks ikka aja lineaarsusest, samas – alati on varnast võtta sõbrad kvantfüüsikud, kes väidavad, et aega polegi olemas. Ehk kui inimene tunneb end konstantselt kahekümnekuuesena, siis täpselt nii ongi.

Nojah, eks need õnnesoovid, kingitused, tordid ja laulud saavad aastatega juba nii reeglipäraseks ning endastmõistetavaks, et mõned isikud on sünnipäevade tähistamise üldse ära lõpetanud ... Kas just eelmainitud põhjusel, aga ka mina kinkisin endale mõned head sünnipäevad kodust küllalt kaugel ja see oli ütlemata vahva, üks parimaid tähistamise mooduseid üleüldse. Sellel aastal siis teistmoodi ning loomulikult pole miskit hullu selles, et sõbrad-tuttavad heade soovidega tuju tõstavad!

„Sünnipäevadest ei tasu ennast häirida lasta,“ lausus üks hiljutine sünnipäevaline, „lõpuks kestavad nad ainult ühe päeva.“ Eks ole? Mulle igatahes tundub, et just praegune ajahetk siin maamunal, selles riigis ja sellel saarel on kõigist võimalikest hetkedest parim. Seega – võtke igast päevast viimast ja palju õnne meile kõigile nii tänase kui ka kõigi järgnevate päevade puhul!

Nii mõtiskles oma sünnipäeval hea kolleeg ja muhe õpetaja Külli Mänd. Südamlikud õnnesoovid ja oskust nautida tänast päeva ning elu! Palju õnne!!!