üles
neljapäev, 5. detsember 2019
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

5. detsember

6. detsember

7. detsember

8. detsember

9. detsember

10. detsember

11. detsember

12. detsember

Töötajate sünnipäevad

5. detsember

6. detsember

9. detsember

Intervjuu, avaldatud 28. november 2019, vaadatud 307 korda
Laine ja Veikko Lehto koos koorijuhtimise eriala tudengite ja õppejõududega, EMTA lõpetamine 1994. a Autor/allikas: erakogu

Inspira lugudesari jätkab oma rada solistiõppe teel. Sel korral räägime Laine Lehtoga tema muusikalisest eluteest ning tema andekatest õpilastest.

Kuidas tekkis teie sisse muusikapisik?
Arvan, et minu muusikukarjääri „määrasid“ vanaema-vanaisa, kes kinkisid mulle kolmandaks sünnipäevaks uhiuue pianiino Riga. Isapoolse suguvõsa kõikvõimalikud sünnipäevad ja muud tähtsündmused möödusid laulu ja pillimängu saatel. Üks vanaisadest mängis lõõtspilli, teine viiulit, isa ja onu akordioni. Maast madalast sai mulle selgeks seltskondlik lauluvara, samavõrd tekkis huvi ka klaverimängu vastu. Esimesed katsetused tegime koos isaga, hiljem tulid juba klaveriõpingud Põltsamaa lastemuusikakoolis. Noorema õega sai korduvalt duetti lauldud kodukoha Võhma Keskkooli aktustel, sel perioodil kirjutasin sahtlisse ka oma esimesed laulud.

Põltsamaa lastemuusikakooli lõpetamisel koos klaveriõpetaja Juta Kossatkinaga. 1984

Millisel hetkel teadsite, et muusikaga tegelemine on just see, mida elus teha tahate?
Arvan, et see teadmine tuli Põltsamaa lastemuusikakooli lõpetades. G. Otsa nimelise muusikakooli sisseastumiseksamitele läksin kindla sooviga õppida muusikateooriat. Juhtus aga nii, et sel aastal muusikateoreetikute gruppi ei komplekteerunud ning mul soovitati astuda koorijuhtimise erialale. Tagantjärele olen oma valiku üle väga õnnelik, koorijuhi ja muusikaõpetaja amet on just see, mis mulle sobib – paremini kui teadlase või uurija oma.

Kuidas tuli teie ellu õpetajatöö? Kas oli ka teisi valikuid, mida oleksite muusikaõpetaja ameti asemel saanud/tahtnud teha?
Tõsisem huvi õpetajaameti vastu sai arvatavasti alguse tollase Tallinna Riikliku Konservatooriumi, praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengina. Õppisin koorijuhtimist ning kõigil meil tuli enne lõpetamist läbida kohustuslik pedagoogiline praktika üldharidus- ja muusikakoolis. Töötasin tollal juba Westholmi Gümnaasiumis poistekoor Revalia ettevalmistuskoori dirigendi ning poisteklasside muusikaõpetajana ning see amet pakkus piisavalt põnevaid väljakutseid. Nii see läks.

Teistest valikutest rääkides – Võhma keskkoolis õppides omandasin ka noorem-müüja eriala. Sõitsime 10. klassis igal esmaspäeval bussiga Viljandi Õppetootmiskombinaati spetsiaalsele õppepäevale, kus peale müüjate koolitati veel näiteks tuletikuvabriku liinioperaatoreid, õmblejaid, sekretär-masinakirjutajaid, traktorist-masiniste, autojuhte jt. Mu ema töötas Võhma toiduainete kaupluses Ugala müüjana, seetõttu sain suviti ka seda ametit praktiseerida. Võitis siiski muusika.

Mis teile muusikaõpetaja ameti juures kõige rohkem meeldib?
Kõige rohkem meeldib mulle oma töös loomingulisus ja praktilised tegevused. Teadupärast aktiveeruvad lauldes, muusikat kuulates või ise pilli mängides kõik inimese aju piirkonnad ning tekib dopamiin, mis on heaolu- ja õnnehormoon. Olen vägagi kindel, et muusikaga tegelemine toob meie ühiskonda õnnelikke inimesi juurde.

Olete muusikaõpetajana töötanud nüüd juba 25 aastat, kuidas on koolielu, lapsed ning teie töö selle aja jooksul muutunud?
Kõige suurem muutus on toimunud töökeskkonnas ja tehnilistes vahendites. Kui 1994. aasta sügisel Saaremaal oma õpetajatööd alustasin, ei olnud YouTube´i ega ka CD-plaate. Laule kirjutasime maha kassettidelt või otsisime väljaantud laulikutest, muusikat kuulasime tunnis vinüülplaatidelt. Täna pakuvad internetiavarused tohutult palju võimalusi, tänu sellele on minu arvates ka muusikaõpetus muutunud mitmekesisemaks ja atraktiivsemaks. Ja minul õpetajana on rohkem nn „tööriistu“ kasutada, kui oli eelmisel sajandil. Muuseas, uurisin ja leidsin, et YouTube asutati 2005. aasta veebruaris, seega on meie huvikool Inspira selle keskkonna eakaaslane!

Miks õpetate just Kuressaare Gümnaasiumis?
Sest see on minu jaoks parim kool, kus õpetada!

Mis vanuses lastega/noortega meeldib teile enam tegeleda? Miks?
Igal vanusel on omad iseärasused. Töötan hea meelega kõigiga, see hoiab vaimu erksa.

Millised erinevused on teie jaoks ringijuhendaja ja õpetaja töös?
Igapäevases õpetajatöös on mu väljakutseks väga erineva taustaga noorte silmaringi avardamine ja neis oma aine vastu huvi äratamine. Huviringi aga tulevad need, kes ise soovivad ja tahavad end arendada, on rohkem motiveeritud ja ka muusikaliselt võimekamad.

Kumba rolli rohkem kiindunud olete? Miks nii?
Mulle, kes ma oma töös vaheldust ja väljakutseid armastan, on mõlemad rollid olulised, üks tasakaalustab teist. Olen kaalude tähtkujust.

Milliseid Inspira ringe juhendate praegu?
Solistiõpe, segakoor Ave ja gümnaasiumi segaansambel.

Milliseid ringe olete kunagi juhendanud, mis enam ei tegutse?
Saaremaa Poistekoori ettevalmistuskoorid ja kontsertkoor, mudilaskoor Ave Sol, neidudekoor Neidis, tütarlasteansambel Lähme Lauluga!, poisteansamblid Viska Viis ja Õunaraks, segaansamblid Sa:rlaine ja Järellainetus.

Segaansambel Sa:rlaine.

Kust tuli idee avada solistiõpe KGs?
Läbi aegade on meie kooli õpilaste seas leidunud andekaid noori, kes soovivad end teostada just laval esinedes või võistlustel konkureerides. Vajadus tekitas nõudluse, mis paistab tänaseni kestvat.

Mida solistiõpe noortele annab?
Võimaluse oma vokaalseid võimeid arendada, palju esineda, osaleda erinevatel konkurssidel ja võistlustel.

Ja teile endale?
Olla toeks ja suunanäitajaks noortele andekatele solistidele nende muusikaliste eneseotsingute teel.

Saate noortega väga hästi läbi, mis on teie saladus?
Mulle väga meeldib noortega suhtlemine ja töötamine. Igas lauljas on midagi isikupärast, minu ülesanne õpetajana on see erilisus välja tuua ja motiveerida noort edasi arenedes oma stiili leidma. Püüan õppeprotsessis olla võimalikult eelarvamustevaba ning erinevatele võimalustele avatud, naudin seda, mida teen. Ja ootan seda ka oma õpilastelt.

KG neidude trio pärast võitu „Vesikaare tuulel“. 2000

Mida on erinevate inimestega individuaalselt töötamine teile andnud?
Iga laulja, kellega mistahes tasandil töötame, õpetab alati ka mulle midagi, olen kasvanud koos oma õpilastega. Arvan, et aja jooksul on minus küpseks saanud nii mõnedki teadmised-oskused, mida teistega jagada, ja hea tunne on neid oma lauljates tagasi peegeldumas näha! Tänaseks olen vähemat või pikemat aega koostööd teinud ligi 125 noore solistiga. Nende panus minu kui õpetaja arenguloos on tähelepanuväärne, olen neile südamest tänulik!

Kes on mõned tuntumad nimed, kellele olete laulmist õpetanud?
Marvi Vallaste (KG 25. lend) on üks mu esimesi edukamaid solistiõppe õpilasi, hetkel tegutsevatest lauljatest on ehk tuntumad veel Kristel Aaslaid (KG 31. lend), Tuuli Rand (KG 31. lend) ja Teele Viira (KG 29. lend). Ja mul on väga hea meel, et õpetajatöö on oma elukutseks valinud Kaia Oidekivi (KG 31. lend) ning Marit Jalakas (Kiiker).

Kristel Aaslaid rahvusvahelisel laulukonkursil Tähtede Laul 2009, vasakult Sass Pääsk, mina, Kristel, Marit Jalakas (Kiiker), Kaia Oidekivi ja Maria Väli.

Mis tundeid tekitab oma kunagiste õpilaste mägede vallutuste kõrvalt nägemine? Mõni moment solistidega seoses, mis paneb või on pannud teid uhkust tundma?
Siiras rõõm ja tänutunne!

Kristel Aaslaiu grand prix üleriigilisel solistide ja duettide konkursil Saaremaa Ühisgümnaasiumis 2009 ning võit rahvusvahelisel laulukonkursil Tähtede Laul 2009 Tallinnas Salme Kultuurikeskuses.

Marvi Vallaste Ott Leplandi taustalauljana 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.

Kristel Aaslaid telesaate „Su nägu kõlab tuttavalt“ finaalis (2014, 3. hooaeg).

Risto Paiste (KG 33. lend) saatesarja „Eesti otsib superstaari“ finaalis 2015.

Eesti Laul 2016 poolfinaalides osales nii laulude esitajate kui taustajõudude hulgas kuus KG vilistlast: Grete Paia (36. lend), Kristel Aaslaid, Kaia Oidekivi ja Tuuli Rand, Diana Varik (26. lend) ning Marvi Vallaste. Finaali pääses Cartoon feat. Kristel Aaslaid, kes saavutasid 3. koha!

Hetkel jälgin huvi ja rõõmuga Sten-Erik Liivi (12.a) muusikalist kasvamist Tallink Baltic Queen laeva showgrupi Showstoppers ridades.

Tuuli ja Kristel SÜGis üleriigilisel solistide ja duettide konkursil 2007 jaanuaris, kitarril Kusti Lemba, back´i laulab Laine. „Tähtede lava“ – saatejuhid Tuuli Rand ja Kristel Aaslaid koos solist Marili Paimre ja Laine Lehtoga.

Mõni liigutav moment, mis viis pisarateni?
Tuuli ja Kristeli duett „His Eye Is On The Sparrow“.

Segaansambel Sa:rlaine mu kunagises suvekodus Üru külas ringis ümber minu Alo Mattiiseni „Ema“ laulmas.

Vilistlasansambli Järellainetus sünd ja „Ööviiul“.

Kõik minu armsad vilistlased, kes aeg-ajalt KGsse juhtudes muusikaklassi ukse vahelt sisse piiluvad, alati sooja kalliga mind tervitavad ning pärivad, kuidas mul läheb. Aitäh, et olemas olete!

Laine on aastatega KG õpilastele ja kollektiivile tingimusteta armsaks saanud. Temasuguse pärlita poleks Kuressaare Gümnaasium selline nagu praegu. Aitäh teile, Laine Lehto!

Gretten Vaga, 12.a klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii