üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Artikkel, avaldatud 11. november 2019, vaadatud 2493 korda, autor 9.a klassi ajakirjandustiim
Grand prix – 9.c „Munast sündinud kuningatütar“
 Galerii Autor/allikas: Gert Lutter

Neljapäeval, 7. novembril toimus meie koolis Väike Teatriõhtu. Lavale astusid Kreutzwaldi muinasjuttude ainetel valminud näitemängudega 9 põhikooliklassi. 9.a klass tegutses aktiivselt ajakirjanikurollis, et koguda osalejate muljeid, arvamusi ja nõuandeid. Suur tänu kõigile, kes etendusi kommenteerisid ja nõu andsid! Armsad osalejad, lugege, mõelge ja pidage plaani, mida järgmisel aastal veelgi paremini teha!

Tulemused

Grand prix – 9.c „Munast sündinud kuningatütar“

Laureaadid: 7.d „Nutiketrajad“ ja 8.b „Õnnemunake“

Parim meesosatäitja – Henry Mänd, 8.c

Parim naisosatäitja – Greteliis Nisu, 9.c

Parim video – 8.c „Nupumees“

Parim plakat – 9.b „Armastus ei küsi“

Eripreemiad klassidele

Kostüümipreemia – 7.b „Talutütre seiklused tänapäevas“

Lavakujunduse ja heli preemia – 7.c „Tontla mets“

Huumoripreemia – 9.b „Armastus ei küsi“

Uhkete parukate preemia – 7.a „Tuhka-Triinu ilma õnneliku lõputa“

Mängulusti ja lavakõne preemia – 8.c „Nupumees“

Soojendusbändi preemia – 8.a „Vaese Mario juhtum“

Eripreemiad üksikosatäitjatele

Meribel Vahstein, 7.c

Aija Lember, 8.b

Karlos Tänav, 8.b

Kristofer Orglaan, 7.d

Andra Õisnurm, 9.b

Iiris Lindmäe, 7.d

Etendusi hindas viieliikmeline žürii, kes jagab lahkelt muljeid ja nõuandeid

Žüriiliikme Gunnar Usina soovitused järgmiseks teatriõhtuks noortele on järgmised: olge laval enesekindlamad ja julgemad, ärge naerge enda naljade üle ega jääge laval tagaplaanile. Etendustest meeldisid talle kõige rohkem esikolmiku omad: „Nutiketrajad“, „Munast sündinud kuningatütar“ ja „Õnnemunake“, sest need näidendid paistsid hästi silma ning erinesid ülejäänutest.

Rasmus Vendeli soovitused noortele tegijatele teatritegemisel: keskenduge loo edastamisele, see on muinasjututeema mõte. Lugu tuleb teha võimalikult lihtsalt arusaadavaks, sest lihtsuses peitub tihti võlu. Ei tasu alati mõelda sellele, et iga klassikaaslane saaks mingi rolli – see tekitab üldjuhul kaose, sest publik näeb vaid inimeste merd laval ja põhisündmused on kerged sinna merre uppuma. Selge lavakõne on üks parimaid viise, kuidas lugu ja selle sisu hästi edasi anda, see annab endale enesekindlust ja ka publikul on hea vaadata. Ja lõpuks tuleb vaadata oma lugu publiku vaatenurgast: kas ma saaksin loost aru, kui ma näeksin seda esimest korda. Rasmusele meeldis näidenditest eelkõige „Nutiketrajad“, sest see oli humoorikas ja väga konkreetse ning mõistetava looga. Näitlejad olid oma rollis sees ja nautisid laval olemist.

Leelo Laus annab näpunäiteid, et laval peaks mõttega alati kohal olema ning seejuures tuleks võimalikult hästi enda roll välja mängida. Oluline on teha laval partneriga koostööd, et tulemus parem oleks. Leelole jäi silma grand prix võitnud 9.c klassi näidend „Munast sündinud kuningatütar“, sest hästi oli ära kasutatud videoideed ning muinasjutt ei jäänud poolikuks.

Tiina Kaup nõustub teiste žüriiliikmete nõuannetega, kuid lisab veel mõned kommentaarid. Etendusele annab palju juurde, kui näitleja liigub laval rohkem – see toob paremini esile žestid ja miimika ning eksponeerib ka kostüümi. Võimalusel võiksid rekvisiidid olla ehtsad, see teeb automaatselt loomulikumaks ka selle rekvisiidiga käitumise. Puudu jäi rolli sisseelamisest ja tihti esitati teksti kiirustades.

Kaup annab täispunktid „Munast sündinud kuningatütrele“. Näidend oli lavastatud Kreutzwaldi ainetel, terviklik, kasutati muusikat ja eriefekti seisva pildi näol. Vaeva oli nähtud kostüümide ja rekvisiitidega. Esitus oli ladus, klass oli ühtse asja eest väljas, paistis mängulusti.

Peaaegu kõik see kehtib ka „Õnnemunakese“ puhul, aga miinuseks oli liiga kiiresti vahelduvad pildid (kinni-lahti käivad kardinad). Plusspunktid said kostüümid, peos kolises ehtne raha, Pärtel sai kaasa ehtsa muna. Ainult kuulutajatel puudusid fanfaarid!

Hästi oli ette valmistatud ka „Kullast mõistus“. Kahjuks tundus, et muinasjutt oli etendamiseks liiga pikk ning pool lõigati ajanappusel maha. Positiivsena mõjus võimas kostüümide paraad, näitlejamäng oli hea ja klass ühise asja eest väljas.

Juhan Soon jagab muljeid ja tänab, sest huvitav oli vaadata noorte poolt tehtud lavastusi. Väga palju oli huvitavaid lahendusi rasketele probleemidele. Alati on hea vaadata, kui noor inimene naudib seda, mida ta teeb ja kui hoolega seda teeb. Soovituseks: kui olete laval, siis nautige seda, see on teie moment, andke endast sel momendil 100%!

Etendustest lähemalt

8.a „Vaese Mario juhtum“, mõtteid kogusid Gerli ja Melani.

Kui lavastaja Annaliise Pedaja peaks reklaamima valminud näidendit kahe sõnaga, ütleks ta tänapäevane ning erinev. Annaliise lisas, et proovides on kõige keerulisem see, et osal on raske tekst ja proove segatakse.

Lavastaja Iris Pihlas ütles, et lavastuse mõte tuli raamatut lugedes. Tema arvates tekitab proovides raskusi klassi vaikselt hoidmine. Iris lisas, et nende näidend on täis nalja ja põnevust.

Publikust intervjueerisime 9.c klassi õpilast Greteliis Nisut ja KG huvijuhti Kristin Laurit.

Kristin Laurile meeldis 8.a klassi näidendi puhul kaasajastamine ja teleseriaali „Kättemaksukontor“ toomine näidendisse. Tema hinnangul olid näitlejad laval julged ja rääkisid piisavalt valjusti. Tuleks jätkata samas vaimus. Greteliis Nisu arvates oli tuledega hästi mängitud, ent ta soovitas trupil rohkem publikusse rääkida. Mõlema intervjueeritava seisukoht oli, et parima rolli sooritas Mihkel Aavik, mängides Mariot. Meie arvates olid kõik näitlejad väga tublid ja hästi valmistunud, eriliselt tooks välja siiski Mihkel Aaviku särava peaosa täitmise!

7.b „Talutütre seiklused tänapäevas“, mõtteid kogusid Siimu ja Karl Karlos.

Miia Põder, 7.b näitleja, ütles, et proovides osutus kõige keerulisemaks see, et paljud ei suutnud näidendile keskenduda. 7.b klassil tekkis lavastuse mõte, kui neil Kreutzwaldi muinasjuttude raamatut lugedes üks muinasjutt sealt silma jäi, nad reklaamisid oma etendust plakatiga ning panid kokku ka video. Etenduse lugu oli hea ja kõikide roll sobis neile valatult. Laval oli palju liikumist ja kostüümid olid hästi ette valmistatud.

Küsisime arvamust 9.a klassi õpilastelt Andi Brauerilt ja Tanel Toolilt. Andi arvates oli etendus väga huvitav ja hästi ette valmistatud, Tanel Tooli meelest oleksid võinud mõned näitlejad laval natuke valjemini ja selgemini oma teksti edastada.

7.c „Tontla mets“, mõtteid kogusid Tanel ja Margarethe.

Näitleja Liisbeth Vaima kommenteeris: „Meie näidend on tänapäevane versioon Kreutzwaldi muinasjuttudest. See on lavastaja ettekujutus, milline see võiks olla.“ Agnethe Nõgu lisas, et nad lasid mõttel voolata ja nii see lugu tekkiski. Kõige raskemaks osutus neil poistega hakkamasaamine proovides.

Taneli arvamus on, et näidend oli lühike ja huvitav. Kõik teadsid, kuhu minema peab ja kus olema peab. Hääl oli piisavalt vali, tekst oli kogu saalis kuulda. Liikumist oli laval vähe, aga muidu tuli päris hästi välja.

Küsisin arvamust Andi Brauerilt ja Kevin Rannalt. Andi meelest oli lugu hea ja Kevinile meeldis, kuidas lugu laval esitati.

9.b „Armastus ei küsi“, muljeid küsisid Hanna ja Annabel.

Küsisime arvamust lavastaja Angeelika Siinori ja näitleja Indrek Mäeotsa käest. Indrek mängis näidendis ühte kõige suuremat rolli, kuningapoega. Küsimusele, kuidas näidendi mõte tekkis, vastas Angeelika, et kuna oli vaja midagi teha, siis ta võttis ennast kokku ja lasi fantaasial lennata. Nende arvates osutus kõige raskemaks proovides koostöö tegemine ning see, et kõik kuulaksid ja teeksid, mida vaja. Enda näidendit kirjeldasid nad meile kui lõbusa lõpuga ja väga ettearvamatute pööretega lugu.

Meie hinnangul oli näidend väga kompaktne ja hästi teostatud. Kõik osalesid ja kõigi roll oli neile sobiv. Näidend oli lõbus ja tänapäevane. Sai naerda ja asja tehti huumoriga. Näidendi sõnum oli selge ja arusaadav. Ainus asi, mida ette heita oleks, on see, et laval olles ei tohi ise naerda ning rääkida tuleb valjusti ja arusaadavalt.

Küsisime arvamust ka 7.a klassi õpilaselt Kreete Põllult ja matemaatikaõpetajalt Andra Allmäelt. Kreetele jäi meelde kasuõdede huvitav kostüümilahendus ja näidendi terviklikkus. Kõige meeldejäävamad näitlejad oli tema arvates kasuõed (Kaspar Lest ja Aleksander Trumm).

Õpetaja Andra kiitis samuti ilusaid mehest daamideks kehastunud näitlejaid ning huvitavat lõpplahendust. Temale jäi etendusest meelde kuningapoeg (Indrek Mäeots) ja uhke lõpuvalss. Kummalgi pealtvaatajal jagus etenduse kohta vaid kiidusõnu.

7.a „Tuhka-Triinu ilma õnneliku lõputa“, muljeid kogusid Birgit ja Lysbeth.

Näidendi „Tuhka-Triinu ilma õnneliku lõputa“ lavastaja Kreete Põld ütles, et lavastuse mõte tekkis nii, et õpetaja andis raamatu, kust nad pidid leidma ühe loo, ning siis, kui tund läbi hakkas saama, otsustasid nad lihtsalt Tuhkatriinu kasuks, kuna see oli ainuke lugu, millest varem teadsid. Kui öeldi, et näidend võib olla ka tänapäevane, siis oli selge, et tänapäevases vormis see ka tuleb. Meie näidend räägib Tuhkatriinu loost, kuid ilma klaaskinga ja tõllata, vaid tänapäevases elus. Kas kõik muinasjutud ikka lõppevad õnnelikult, seda tuleb ise vaatama tulla.

Proovides on võib-olla kõige raskem kogu näidendi üldine teostus, sest seda, mida sa peas mõtled, ei ole kõige lihtsam teistele seletada – kuidas seda teha või mida teha. Raske on ka see, et kõiki peab alati keelama, et nad ei karjuks ega segaks proovile vahele.

Pärast näidendit intervjueerisime Helenat, kes arvas: „Mulle meeldis nende lihtsus, nad ei olnud väga üle pingutanud. Kiidan neid osalemise eest, see on juba pool võitu. Isegi kui nad ei võitnud, siis neil oli julgust valjusti rääkida ja näidend läbi teha. Ei soovi küll kritiseerida, kuid samas nad võiksid järgmisel aastal rohkem pühenduda ja lisada näiteks kostüüme. Haldjast ristiema oli päris naljakas.“

Meie endi meelest oli näidend lihtne ja arusaadav. Naljakaid või huvitavaid kohti polnud palju, aga vähemalt polnud lugu ebaselge. Väga tänapäevaseks tehtud lugu ning mõte ei olnud keeruline. Kenasti oli kuulda ja muusika oli ka tore vaheldus. Järgmine kord võiksid nad lugu huvitavamaks teha ja veidi efekte lisada.

8.c „Nupumees“, muljeid kogusid Kevin ja Margarethe.

Lavastaja Kerttu Aru ütles, et näidend tekkis ühe teose alusel, mille abil ta selle ka kirjutas. Kõige keerulisemaks osutus teiste korralekutsumine ja see, et kõik teda kuulaksid.

Näidend rääkis mehest, keda kutsuti Nupumeheks.Ta aitas inimesi ja aitas kuningal pidu korraldada, aga suri üksiku ja kurvana. Näidend oli paraja pikkusega, polnud liiga pikk ega lühike. Näidend lõppes ebatavaliselt, sest lõpus oli Nupumees ikka kurb.

Publikust öeldi, et näidend oli omapärane ja kostüümid sobisid hästi.

7.d „Nutiketrajad“, muljeid kogusid Anree ja Margarethe.

Iiris Lindmäe, näidendis osaleja, ütles, et reklaamiks tegid nad ilusa ja silmapaistva plakati ning lühikese kokkuvõtliku video. Lavastaja Karen Ool vastas, et lavastus põhineb lool „Kullaketrajad“, seega näidend ja kõik muu on rajatud sellele, ainult et kaasajastatud versioonis. Suureks abiks oli neile klassijuhataja Andra Allmägi, kes oli teksti läbi töötanud ja mõtted kirja pannud. Sealt edasi läks neil kirjutamine juba ladusalt. Proovides osutus neil kõige keerulisemaks näitlejaid õpetajat ja lavastajat kuulama panna, sest mõned ei olnud nii koostöövalmis kui teised. Ta märkis ära, et suureks abiks olid ka paljud klassikaaslased.

7.d klassi etendus oli väga hea, aga seal oli üks probleem: kui laval kukuti, hakkasid teised naerma, mis ei olnud neil plaanitud ja torkas publikule silma. Eks see tuleb harjutades, et laval end rollis sees hoida.

9.c „Munast sündinud kuningatütar“, muljeid kogusid Marian ja Maria.

Näidendi lavastaja Kerli Mägi sõnul tuli lavastuse mõte näidendi kirjutamisega ning arenes edasi proove tehes, siis leiti erinevaid ja paremaid viise, kuidas juhtumusi laval kujutada. Proovides oli tema arvates kõige keerulisem keskenduda laval toimuvale ning kogu klass vaikseks saada.

Kerli tutvustas näidendit nii: „Saab näha peategelase elu nii raskemaid kui ka kergemaid hetki ja kuidas need lahenevad. Lugu näitab heade suhete olulisust ja sõpruse olemust, on eakohane kõigile, kes seda vaatavad.“

Meie arvates oli näidend väga hästi lavale paigutatud, seda oli põnev vaadata. Laval liikumine oli kõigile näitlejatele selge ning tänu sellele sai ka publik loost hästi aru. Publiku lemmikosa näidendist oli kindlasti massikaklus, mis oli väga tõetruult näideldud! Lugu rääkis kuningatütrest, kes sündis munast.

8.a klassi õpilasele Karl Berensile meeldis näidendi puhul see, et räägiti valju häälega ning näidend oli hästi läbi mõeldud. Samuti meeldis talle massikakluse osa. Karli soovitus oli jätkata samas vaimus ning enim jäi talle meelde Greteliis Nisu kuningatütre roll.

8.b “Õnnemunake”, muljeid kogus Andi.

Lavastaja Anette Liivas ütles, et lavastuse mõte tekkis nii, et nad pidid midagi tegema ja pealkiri “Õnnemunake” tundus neile naljakas. Kõige keerulisem oli neil proovides kõikide pühendumise ja tähelepanu saamine, sest alguses ei saanud kõik aru, mis toimuma peaks ja seda oli raske seletada. 8.b näidend rääkis poisist, kelle vaderiks olid rikkus ja vaesus. Ta kohtub nõiutud printsessiga ja aitab teda päästa.

Näitleja Raul Aruse jaoks oli näidendi tegemine huvitav, sest saadi klassiga koostööd teha. Kokkuvõtlikult oli näidend hästi tehtud. Kõik teadsid, kus ja millal peab olema. Ainuke tähelepanek oli see, et mõned ei rääkinud nii valjusti, nagu nad oleksid võinud rääkida.

Küsisin arvamust 9.a klassi Kevin Rannalt ja Tanel Toolilt. Kevinile meeldisid 8.b näidendis naljakad ja head kostüümid. Taneli jaoks oli näidend lahe.

Suur tänu kõikidele osalejatele. Teatritegemine on parim inimeseks olemise õppimise viis, sest just laval saab mängida erinevaid rolle ja tajuda, kui erinevad meie, inimesed, oma loomu poolest oleme.

Kohtume juba aasta pärast!

9.a klassi ajakirjandustiim
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii