Oleme õnnelikud, sest leiame pea alati meie enda kooli vilistlaste hulgast ükskõik millise eluala esindaja, kes meile mõnd tegevusala, lugu või juhtumist oskab lähemale tuua ja mõistma panna. Nii seegi kord.

Teatrielamuse saamiseks ja lavastuse sisu mõistmiseks oligi meil eelnevalt ajalootundides külaliseks seda keerulist ajalooepisoodi uurinud ning sellest mahuka uurimuse kirjutanud ajaloolane Piret Hiie-Kivi. Meie oma 27. lennu vilistlasena oli ta lahkesti nõus tulema ajalootundi koguni kolmel korral, et kõigis kolmes kümnendas klassis nende sündmuste tagamaid valgustada, lavastuse tegelaste prototüüpide taustu avada ja meid rohke ajaloolise pildimaterjaliga tutvustada. Tema selgitused aitasid kindlasti lavastuse tegevusest ja tegelaste motiividest paremini aru saada.

Otsus just seda lavastust vaatama minna tingis isiklik emotsioon ja soov näha laval meie lennu „oma Juhaneid”. Mängivad ju selles tükis meie abituriendid Juhan Soon ja Rasmus Vendel. Nemad olid ka lahkesti nõus meiega peale etendust kohtuma ja mõtteid enda rollist ja sellest lavastusest jagama. Suur tänu ka naaberkooli poistele, kes samuti lavastuses osalesid ja peale etendust paljuks ei pidanud meiega kohtuma tulla. Meile sai osaks ka eriline au, kui lavastaja hr Raivo Trass ja kahe väga reljeefse rolliga vaatajate südamed võitnud hr Harry Kõrvits meie vestlusringiga ühinesid. Raivo Trassi mõtted ajast ja kaasajast ja inimeseks olemisest ja inimeseks jäämisest olid erilised, sest kui palju meil on üldse võimalik saada osa selliste korüfeede mõtetest ja soovitustest. Harry Kõrvitsaga arvasime, et etendus peaks olema kohustuslik kõigile tegevpoliitikutele, eriti aga lugupeetud rahvaesindajatele Toompeal. Kes etendust näinud, saab aru, millest me räägime.

Lavastus ise oli esietendusest kuni siiani küpsenud, kõik oli paika nihkunud ja oli väga-väga nauditav vaadata rollide arenguid ja näitlejate enesekindlust, just noorte näitlejate puhul. Professionaalides ma ei kahtle peaaegu kunagi, aga meie noored poisid olid selle poole aastaga koos enda mängitud tegelasega läbi teinud tohutu arengu.

Me täname kõiki, kes moel või teisel selle teatrielamuse meile garanteerisid: Aarne Mägi, kes haaras kohe meie mõttest kogu lennuga teatrisse tulla, Piret Hiie-Kivi, kes andis meile selgitusi selle ajalooepisoodi mõistmiseks, Juhan ja Rasmus ja Uku Pärtel, Matis ja Uku, kes ei pidanud paljuks meiega kohtuda peale etendust, lavastaja Raivo Trass ja näitleja Harry Kõrvits, kes meiega enda mõtteid jagasid, ja näitleja Tanel Ting, kes meile ütles, mida me saame järgmisel korral teisiti teha. Suur-suur tänu teile kõigile veel kord!

10. klasside nimel