Mariann Rehesaar

Olin õpetajate päeval Heidi Truu ja sain võimaluse anda tunde 6., 7. ja 9. klassile. Esimesel kahel klassil oli üksik tund, aga 9. klassiga sain ka topelttunni kogemuse.

Üldiselt möödus päev vahvalt ja ladusalt. Puutusin kokku õpilastega, kellele tundusin väga meeldivat ja kellega oli meeldiv ka hobidest ning tunnivälistest tegevustest rääkida. Siiski tuli ette ka mõni, kellega nii lihtne ei olnud, sest igas klassis leidub keegi, kes huvi pärast õpetajate närve testib või ei viitsi lihtsalt kaasa teha.

Õpetaja olla oli veider, sest tänane päev oli tavalisest koolipäevast tunduvalt lühem, aga tundide lõpuks olin rohkem kurnatud kui kunagi varem. Kohe kindlasti ei taha ma õpetajaks õppida, sest ei kannataks igapäevast õpilaste kantseldamist välja, aga respekt, et õpetajad jaksavad seda tööd iga päev teha.

Üldiselt oli päev siiski tore kogemus ja seda peaks proovima iga õpilane vähemalt korra koolitee jooksul.

Kristiine Saart

11 aastat olen igal sügisel õpetajate päeval vaadanud oma õpetajaid ning mõelnud, et kunagi olen ise üheks päevaks samas rollis. Täna olime koos klassiõe Margaretega kaks tundi Merike Kivilo ning kolm tundi Stevelin Tamm.

Tunde andsime nii esimesele kooliastmele kui gümnaasiumile – meie õpetada olid 10.c, 11.a ning 3.a. Väga veider, aga uhke tunne oli nooremaid õpilasi kuulda meid õpetajateks kutsumas, nad suhtusidki meisse kui päris õpetajatesse ning kuulasid enam-vähem sõna ka. Gümnaasiumiõpilased seevastu erilisi emotsioone ei väljendanud.

See päev tõesti paneb õpetajatööd väärtustama ja mõtlema, kui vastutusrikas ja oluline amet see on. Ise ma õpetajaks õppida ei plaani, sest see töö nõuab väga paksu nahka ja järjekindlust, kuid eelkõige kutsumust.

Austan kõiki õpetajaid, kes oma tööga meist inimesed kasvatavad, ning ka neid, kel kindel plaan seda ametit õppima minna.

Holger Nõgu

7. oktoobril toimus Kuressaare Gümnaasiumis õpetajate päev, kus mina koos Silver Vahsteiniga olime kehalise kasvatuse õpetaja Juhan Kolk.

Meil oli sel päeval 6 tundi, millest kõik vajasid omaette tähelepanu. Õpilased olid peamiselt noorematest klassidest: 1.–3. klass. Viimaks oli ka klassijuhataja tund, kus oli 7. klass. Õpilased suhtusid meisse väga vastutulelikult. Me olime nende jaoks kui reaalsed õpetajad, kelle poole pöörduti oma küsimuste või muredega. See jättis sellise vastutustunde: see oli kui meie ülesanne need noored ujuma õpetada. Ma nüüd mõistan õpetajate kohustust ja olulisust ning pean nende töös oluliseks nende vastutulelikkust ja nende seletamisoskusi. Olles nüüd läbi proovinud õpetamise, võin öelda, et õpetamine isegi huvitaks mind. Ma ei seaks küll õpetamist kindlaks prioriteediks, kuid pean seda kindlasti meeles.

Leissi Kudrjavtsev

Minu, 12. klassi õpilase koolipäev 7. oktoobril algas hoopis teistmoodi kui tavaliselt. Olin seekord ise tahvli ees õpilastele uut konspekti tegemas ja tarkust andmas. Nimelt sain enda tööks olla matemaatikaõpetaja kolmeks lühikeseks tunniks kuuenda, kümnenda ja üheksanda klassi õpilastele.

Minusse suhtuti väga hästi, kuulati, kui ma midagi rääkisin, ning samuti üritasin tekitada klassis diskussiooni erinevatel teemadel. Meeldis, et keegi ei tundnud ennast niiöelda tähtsamana ja me kõik siiski arvestasime üksteisega, ning samuti andsin neile endile vabu valikuid. Mõistan, et õpetajate töö pole kindlasti lihtsamate killast, tuleb säilitada külma närvi ja suuta ennast kehtestada mitmekümnele õpilasele, kuid see ōpetab õpetajat ennast väga palju igapäevaselt.

Mul endal ilmselt soovi õpetajaks saada pole, kuid ega see üks päev ei näita ka tervet pilti ning see on lühike aeg, et mõista, kas see meeldiks tulevikuametina või mitte.

Nete Jurask

Õpetajate päeval olin mina Ulvi Vahter ja minul oli neli tundi, millest kaks olid paaristunnid. Tunde andsin ma 6.a klassile, 9.c klassile ja 11. klassile, seega õpetasin õpilasi vanuses 13–17.

Üleüldiselt suhtusid õpilased minusse positiivselt. Nad kuulasid mind ja ma üritasin neile teemasid nii selgeks teha, kui minu võimed seda suutsid. Samas õpetaja olla oli väga lahe. Mulle meeldis see vabadus, mis sellega kaasnes, aga ka see vastutus õpilaste ees. Nüüdsest väärtustan õpetajatöö juures seda, et ma tean, mis tunne on seal tahvli ees olla ja seletada õpilastele sellist teemat, millest nad mitte midagi aru ei saa, ehk ma väärtustan õpetajate mitteallaandmist. Mina aga õpetajaks õppima minna ei taha, sest tean, et pikalt ma seal tahvli ees vastu ei peaks.

Sander Nõgu

Mina asendasin õpetajate päeval algklassiõpetaja Inga Engsod ja mul oli kokku neli tundi. Mu õpilased olid väga noored, sest õpetasin 1.a klassi, lapsed olid väga toredad ja rõõmsad, aga siiski väga lärmakad. Õpilased juba teadsid, et tuleb õpetajate päev ja tõid oma õpetajale lilli. Minusse suhtusid ka õpilased väga hästi, kõik olid huvitatud minust ja tahtsid ka saada minuvanuseks ja kõrgemasse klassi. Kunstitunnis tegid ka lapsed nende klassijuhatajale kinke ja samuti mulle.

Olles nüüd olnud ise õpeja rollis, saan öelda, et see ei ole kõige lihtsam amet, eriti algklassidega. Sa pead väga tähelepanelik olema, sest lapsed on väga energilised ja väga õrnad ja võivad üksteisele väga lihtsasti liiga teha.

Palju kaebamisi oli, kus süüdistati üksteist, sest teine lõi kedagi. Tunnid läksid väga rahulikult, aga pidin palju klassi maha rahustama, sest läksid liiga lärmakaks.

Mulle väga meeldis tegelikult õpetaja olla, sest sain tunda teist rolli. Mulle ka meeldis noortega tegeleda ja proovida neile rõõmu tuua. Ma ise küll õpetajaks ei läheks, sest väga raske töö on lastega nii palju tegeleda. Muidu ma jäin väga rahule selle päevaga ja loodan, et õpilastel oli ka hea päev.

Jaanis Kannik

Mina olin õpetajate päeval Marit Tarkini rollis. Sain asendada teadustöö aluseid, eesti keele ja kirjanduse tunde, kokku oli neid kõiki neli. Tunde andsin nii 10. klassile kui ka 9. klassile.

Ma ei suutnud oodata seda, et õpilased suhtuvad minusse nii tõsiselt. Kõike, mida ma ütlesin, nemad kuulasid, ning kõik, mida käskisin, sai tehtud. Õpetajate töös hindan ma peale õpetajaks olemise kogemust, et iga õpetaja suudab erineval moel, iseloomu ja olemust arvestades, teha end tõsiselt võetavaks. Tunnustust vajab ka õpetajate suutlikkus jääda rahulikuks ja hinnata õpilaste individuaalseid oskusi, olemust ja võimekust.

Õpetajatööl ei ole minu meelest midagi viga, mulle isegi veidi meeldiks see, aga kahjuks ma arvan, et ma ei näe ennast tulevikus õpetaja rollis.

Martin Leepere

Õpetajate päeval olin ma Helle Rand koos klassiõe Jadega, kokku andsime me 5 tundi. Õpilased, kellele tunde andsime, olid 8–13aastased. Otsest tagasisidet pole õpilastelt saanud, aga usun, et neile meeldisid meie tunnid. Õpetaja olla oli huvitav, sest sa tunned ja näed, kuidas võivad õpilased sinuga käituda, aga samas saan nüüd paremini aru, kui raske on teha sellist tööd. Kindlasti väärtustan nüüd rohkem tundide sisu, sest väga raske on iga tund midagi uut välja mõelda ja samas teha tund ka huvitavaks.

Ei usu, et ma läheks õpetajaks õppima, sest suguvõsas on juba väga palju õpetajaid ja tahaks ise midagi muud ning huvitavamat teha.

Juhan Soon

7. oktoobril toimunud õpetajate päev oli hea võimalus anda Kuressaare Gümnaasiumi õpilastele ülevaade, mis tunne on olla KG õpetaja, lastes olla 12. klassi õpilastel üheks päevaks õpetaja. Tundide pikkus ei olnud küll selline, mis on igapäevases koolielus, vaid tegu oli lühendatud tundidega. Ühe tunni pikkus, mis tavaliselt on 45 minutit, oli pool tundi ja vahetund kestis 10 minutit.

Isiklikult olin õpetajate päeval Lelet Aavik ning andsin tunde 4. ja 6. klassi õpilastele. Sain teada, et õpetajatel, kes annavad tunde eelpuberteediealistele õpilastele, peavad taluma väga palju karjumist ja õpilaste vastuhakkamist. Nüüdsest tunnen palju rohkem austust õpetajate vastu, kes teevad oma tööd südamest ja suhtuvad õpilastesse austavalt.

Kokkuvõtteks möödus õpetajate päev lõbusalt ning rõõmsalt. Saime teada uusi asju õpetajate elust ning sellest mismoodi nende keskmine koolipäev möödub.

Rasmus Vendel

Minu õpetajate päev oli igati huvitav. Ma arvasin, et õpetajaks olemine on lihtsam, kui see päriselt oli. Ma asendasin ajalooõpetaja Anni Haandit ning mul oli kokku 4 tundi. Õpilased olid toredad ning ma ise olin enda õpetatud ainest, ajaloost, väga huvitatud. Päeva tegi värvikamaks kohale saabunud politsei ja päästeteenistus. Arvan, et sellised kogemused tulevad elus igati kasuks. Isegi tundus, et päev jäi pisut lühikeseks.

Minu sihtgrupiks oli peamiselt gümnaasiumiklassid, kes olid enamjaolt asjalikud ja töökad. Arvan, et seda päeva ei tohiks võtta liiga tõsiselt, ja mulle meeldis, et õpetaja ei pannud mulle mingit survet peale, vaid ütles, et ma ajaks lihtsalt oma asja.

Sander Berens

Kuressaare Gümnaasiumi õpetajate päeval võtsime mina ja Märten Lehto üle õpetaja Laine Lehto ametikoha.

Päev algas meie jaoks väga rõõmsameelselt, kuna esimest tundi meil polnud ja saime natuke kauem põõnata. Kokku andsime me tol päeval 6 tundi.

Meil oli õpilasi pea igast vanusest, seega saime me oma õpetajaks olemise oskusi mitmel erineval moel proovile panna. Õnneks suhtusid kõik õpilased meisse väga vastutulelikult. Seal, kõigi nende noorte ees, tundsin ma järsku, kui suur vastutus õpetajatel iga päev on. See kogemus oli minu jaoks väga hariv ja huvitav, eriti kordadel, kui minu kui õpetaja käest küsimusi küsima tuldi. Väga keeruline oli leida erinevaid ideid ja materjali iga tunni läbiviimiseks ja seda ma väärtustan nüüd õpetajatöö juures palju rohkem. Olles ise läbi proovinud õpetajaameti, võin julgelt öelda, et suudan ka ennast ette kujutada õpetaja ametikohal.

Sandra Aav

11 aastat 171 päeva tavaõpetajaga, üks, mil meil on õpetajaks mõni abiturient ja nüüd gümnaasiumi lõpusirgel sain ise sel ühel teistmoodi päeval olla õpetaja.

Valisin oma ametiks kehalise kasvatuse õpetaja, kuna klassi ees arvuti taga istumine pole eriti just pinget pakkunud. Soovisin olla õpetajaks tunnis, kus kõik oma päevastressi välja saavad elada. Sain seda teha Gabriel Sepa nime all ja seda kõige metsikumate 5., 6., 7. ja 11. klassi poistega.

Ilmselge oli ka see, et mida noorem õpilane, seda rohkem peab ta sinust kui õpetajast lugu. Mida aasta edasi, seda rohkem oled pigem sõbra eest, millel mõlemal on oma plussid ja miinused. Ja mis nii või naa KGle iseloomulik ja mida oligi ka ōpetajana väga hästi tunda, oli vaba olemine ja suhtlus nii õpilaste kui ka kolleegide vahel – ja just see oli see, mis tegi selle kogemuse nauditavaks.

Ise olen ka õpetajaks saamise peale mõelnud, aga seda, kas see on amet, mida täie rinnaga teeksin, on vara öelda. Sellegipoolest mõistan ja austan seda traditsiooni anda õpetajatele õpetajatepäeval hingamisruumi.

Gretten Vaga

Asendasin õpetajate päeval Lelet Aavik-Parti koos Juhan Soonega. Andsime tunde neljandale, kuuendale ja seitsmendale klassile, nimelt avastusõpet, ajalugu ja loodusõpetust. Tegime tunnis "Kuldvillakut" ja vaatasime õpetlikke videoid, mis lastele minu arvates ka meeldisid.

Neljanda klassi õpilased olid suhteliselt püsimatud ja lärmakad, kuid suutsime Juhaniga väga hästi nendega toime tulla. Kuues klass oli minu isiklik lemmik, sest nad olid viisakad ja neil oli vähemalt mingigi austus meie vastu, õpetajate kui vanemate isikute vastu. Seitsmenda klassi puhul ei saa sama öelda. Teatud õpilased, noormehed just, arvasid, et nad on jube ägedad ja ülbust jäi veel ülegi. Kuigi lapsed on erinevad ja enamasti ongi nii, et on mitut sorti klassikooslusi, oli väga inspireeriv näha, millega õpetajad päevast päeva silmitsi peavad seisma.

Mul endal on olnud ka mõte minna peale kooli edasi õppima algklasside õpetajaks. Sellest tulenevalt oli õpetajate päeval õpetamise kogemus mulle igati silmi avav ja kasulik. Väga soovitan kõigil selle oma elus ära proovida ehk hakkavad teilegi lapsed veelgi rohkem meeldima ja te leiate omale kutsumuse.

Merilin Mälk Tiina Käenina fännide embuses.