üles
Neljapäev, 28. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

28. märts

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Artikkel, avaldatud 24. september 2019, vaadatud 2558 korda, autor Merle Rekaya, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Raamatuklubi Autor/allikas: erakogu

Kolmapäeval sai kokku seltskond õpetajaid, kel lugemishuvi ja soov loetut ka kolleegidega jagada. Seekord oli soovituste nimekirjas nii ilukirjanduslikke raamatuid kui ka ennast arendavaid teoseid.

Anni Haandi arvab: Loen hetkel Esta Aksli raamatut "Lendas väike lepatriinu". Kuigi olen väga palju tegelenud küüditamiste lugudega, siis selle raamatu peategelase lugu on mulle hinge pugenud. Noor 19aastane Elsie, kes päeviku vormis jutustab elust-olust ilma ilustamata, sellest, kuidas pere küüditati ja tema sai jääda. Kuidas väikese inimese väike maailm on sellisel keerulisel ajal pääsetee suurtest muredest, sest elu vajab elamist, loomad söötmist ja kodu korrastamist. Kuidas noorte tüdrukute ellujäämine sõltus õnnest või siis juhusest ... Südamlik lugu, kuidas suurte poliitikate taga on väikesed inimesed oma eluoluga ning miks mitte öelda, et väikesed lepatriinud ... Soovitan kõigile mõtiskluseks.

Kaisa Sau luges Sebastian Faulksi "Linnulaulu". Tegemist juba aastal 1993 ilmunud romaaniga, kus tegevus toimub erinevatel aastatel 1910–1978, kuid keskseks on esimene maailmasõda. Loomulikult ei puudu ka armastusliinid. Mis minu jaoks läbi teose vastu kajas, oli positiivsus ja elujaatavus, mis vaatamata realistlikele sõjakirjeldustele peale jäi. Raamatus on stseen, kus peategelane Stephen mitmeks päevaks tunnelisse mattub, kuid ta ei anna alla ning jääb lõpuks ellu. Tõeline maiuspala on see muidugi neile, kellele meeldivad ajaloolised romaanid. Näiteks on minu meelest väga hästi edasi antud Somme´i lahingule eelnenud optimism (lugeja teab juba ette, et pettumus tuleb) ja lahingu algusele järgnev meeleheide, kui sõdurid taipavad, et nad on ainult kahuriliha. Seega julgeksin Faulksi "Linnulaulu" ühte patta panna Hemingway ja Remarque´i teostega, mis iseenesest on minu meelest juba ülim kompliment, ehkki Faulks ise kadunud põlvkonda ei kuulu.

Toomas Takkis soovitab lugeda loetamatu nimega autori teost ehk Mihaly Csikszentmihalyi "Kulgemine". See tavalugejale mõeldud raamat võtab kokku aastakümneid kestnud uurimused inimeksistentsi positiivsete külgede kohta – need on rõõm, loomingulisus ja täielik elust haaratus, mida autor nimetab kulgemiseks.

Merle Rekaya: Matthew Kelly "Elurütm" (The Rhythm of Life) on praegu saadaval ingliskeelsena. Teos paneb inimese mõtlema, kuidas oma elu saada õigesse rütmi, nii et sa ise oleksid teadlik, rahul ja õnnelik.

Liivi Erlenbach soovitab Silver Anniko (1928–1982) romaani „Rusikad“, mis ilmumisajal anti välja kärbituna ja oli meeletult populaarne. Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate lõpust kuni 1940ndate alguseni. 

Ülle Räim: Stephen C. Lundin, Harry Paul, John Christensen "Näkkas!" on põnev lugemine. Raamat sellest, kuidas hoiakute muutmine aitab tõsta rahulolu oma tööst ja parandada töötulemusi.

Eve Tuisk: Nautisin Haruki Murakami teost "1Q84", mille, muide, noppisin soovitusena üles eelmisest raamatuklubist. Teoses on läbiv ilus armastuslugu oma ootuste ja lootustega, kuid samas tõstatab lugematul hulgal teistlaadi küsimusi ning teemasid. Murakami kõneleb naistevastasest vägivallast, üksindusest ja üksildusest, kirjandusest ja selle mõjust inimesele. Eriline maiuspala kirjandusõpetajale on muidugi sümbolite tõlgendamise võimalus ning meeletu viideterägastik teistele kirjandusteostele ja muusikapaladele. See kolmeosaline teos sunnib uurima meid ümbritsevat ning annab soovitusi, millist teost järgmisena lugeda. 

Gert Lutter: Andrus Kivirähki "Sinine sarvedega loom" on päevik. Täpsemalt on tegemist Oskar Kallise päevikuga. Kallis oli silmapaistev rahvusromantilist suunda esindav Eesti kunstnik, kelle õpetajaks oli Ants Laikmaa. Aga nagu raamatu autorist arvata, ei ole tegemist tavalise päevikuga ... Hoopis muinasjutuga, mis inspireeritud Kallise loomingust, peamiselt "Kalevipoja"-ainelistest maalidest. Oskar Kallis suri vaid 25aastaselt, ent muinasjutu-päevikut lugedes saab lugejale selgeks, et kunstnik ise nägi oma lahkumist ehk hoopis teistmoodi. Võib isegi ütelda, et raamatul on õnnelik lõpp ...

Kaja Pucki lugemislaual oli viimati "Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused", mis ei ole elulooraamat selle traditsioonilises tähenduses. Selles on küll kirjas Eesti kuulsaima astroloogi Igor Mangi maagiline ja värvikas elukäik ning kujunemislugu, aga samavõrd on see astroloogiaõpik, pärast mille läbilugemist on igaüks varustatud tööriistadega, mille abil oma isiklikku sünnikaarti tõlgendada ja enda olemust tunnetada. 

Üheskoos loetu üle arutlemine on väga lahe vaheldus igapäevatööle. Meie järgmine kokkusaamine jääb jaanuarikuusse, aga seekord juba nn kodutööga. Otsustasime läbi lugeda ühise teose, milleks on noorema põlvkonna rootsi autori Fredrik Backmani "Mees nimega Ove". Raamatu pakkus lugemiseks välja Kaja Puck.

Mõnusa lugemise ja kohtumiseni!

Merle Rekaya,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii