üles
pühapäev, 16. veebruar 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

16. veebruar

17. veebruar

18. veebruar

19. veebruar

20. veebruar

21. veebruar

22. veebruar

23. veebruar

Töötajate sünnipäevad

16. veebruar

18. veebruar

21. veebruar

Artikkel / KultuurKadri Rabi luulefoorum
Artikkel, avaldatud 2. aprill 2019, vaadatud 862 korda
Foorumis osalejad süüvisid poeetikasse
 Galerii Autor/allikas: Gert Lutter

Käesoleva eesti keele aastaga seoses otsustasin pühendada aega oma emakeelele ning kutsusin kokku foorumi arutamaks poeetika üle. Tutvustasin ka mõnda enda kirjutatud luuletust.

Poeetika on oluline osa igast keelest, nii ka eesti keelest. Poeetika kui teadus ühendab kirjanduse ja keele uurimist ning selle eesmärgiks on teose ehituse laiem ja sügavam tundmine.

Luulet võib kutsuda inimaju sisekujunduseks ning selle analüüsimisel peetakse oluliseks värsside pikkust, salmide arvu, riimi, grammatikat jpm.

Tihtipeale kasutatakse luules ka palju metafoore ehk sõnade või väljendite kasutamist sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses ja personifikatsioone ehk elututele esemetele elusa omaduste andmist.

Küsisin foorumil osalenute käest, mida nemad luuletuste juures tähtsaks peavad ja kas poeetika peaks olema eraldi õppeaine. Mõni otsib luuletustest ilu ja rõõmsaid mõtteid, mõni aga üleüldist mõtet, et iga kirjutatud rida oleks tabav ja üleliigsed sõnad puuduksid. Mis puudutab aga poeetikat kui õppeainet, leiti, et see peaks kindlasti olema üks õppekava osa. Kui mitte päris tunnina, siis vähemalt osana kirjanduse või eesti keele õppest, kuna see aitab säilitada õpilaste loomingulisust, mida praegune õppekava väga ei võimalda. Lisaks on tegu vägagi aju arendava valdkonnaga. Leiti ka, et luuletuste analüüsimine võiks kasuks tulla eksamite kirjutamisel.

Peale oma luuletuste esitamist küsisin osalejatelt arvamust ka enda luule kohta. Leiti, et kui lugeda luuletusi mõttes ja siis valjusti, muutub nii luule mõte kui ka rütm. Mõnele osalejale säärane luule ei meeldinud selle sünguse tõttu. Mainiti ka, et neid oli veidi häiriv lugeda. Teisalt oli aga ka neid, kellele meeldis minu vabavärss ja kirjutamise stiil, karakterite rohkus ja emotsioonid. Räägiti, et luuletuses olev karakter nagu räägiks oma emotsioone välja. Oli ka neid, kellele meeldis kujundite rohkus ja emotsioonide mitmekülgse mõistmise võimalus.

Luulefoorum läks edukalt, kogunes palju mõtteid ja arvamusi ning luuletuste kohalt sain ka palju tagasisidet, mida paremini teha saaks või mida veel proovida võiks.

Kadri Rabi, 12.a klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii