üles
reede, 19. oktoober 2018
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

19. oktoober

20. oktoober

21. oktoober

22. oktoober

23. oktoober

24. oktoober

25. oktoober

26. oktoober

Töötajate sünnipäevad

19. oktoober

Artikkel, avaldatud 12. oktoober 2018, vaadatud 462 korda
Kas mõni krüptoraha ootab kaevandamist ka Silicon Graphics O2 tööjaama tolmuses korpuses? Autor/allikas: Gert Lutter

19.–20. septembril toimuvad KG robootika- ja programmeerimise päevad. Avaldame sellega seoses ka temaatilisi lugusid meie praeguste ja endiste õpilastega. Avaloos räägib 11.b klassi õpilane Kenert Kütt krüptorahast Bitcoin.

Kenert, kuidas Sa jõudsid Bitcoinini?

Avastasin enda jaoks krüptoraha Bitcoini umbes neli aastat tagasi internetis surfates. Ühes foorumiosakonnas oli teemaks krüptoraha ja siis otsustasingi seda ise täpsemalt uurida. Sel ajal oli see küll tuntud peamiselt ainult internetis ning selle sendi väärtus ei olnud veel nii kõrge, mis ajendaks teisi sellest rohkem rääkima.

Selgita, mis on Bitcoin ja kuidas seda saab?

Bitcoin on digitaalne krüptoraha, mis on loodud inimese või grupi poolt nimega Satoshi Nakamoto (siiamaani pole teada, kes ta oli või kes nad olid, sest nende tegijad või selle tegija haihtus internetist paar aastat pärast Bitcoini leiutamist). Bitcoini kõige tugevam küljeks on see, et see pakub täielikku anonüümsust ehk raha ei saa jälgida valitsuse ega kellegi muu poolt. See on ainult üks krüptorahade tüüpidest ja on olemas ka teisi, näiteks Ethereum, Dash, Litecoin, Monero ja palju muid.

Et saada raha enda kätte, pead sa kasutama ära oma arvuti jõudlust, et lahendada keerulisi matemaatilisi ülesandeid, mille nimeks on 'mining', nn kaevandamise ajanõue ja elektrikulu põhineb sendi 'difficulty'-st, mis läheb suuremaks peale igat 2016 blokki. Kui sa kaevandad, siis sa saad sente, kui su arvuti leiab bloki, mis sisaldab Bitcoine. See toimub üldjuhul iga 10 minuti järel ja tavaliselt kaevandatakse iga päev 144 blokki. Seda saab võrrelda mündiviskega. Enamuse ajast saad sa sendipoole, kus on 0, kuid aeg-ajalt saab keegi sendi, mille poolel on 1 ehk ta leidis bloki. Olenevalt sellest, kus ta kaevandas, saab ta kas kõik endale või jagatakse sendid kõigi vahel, kes aitasid kaevandamisele kaasa. Kõige efektiivsem viis kaevandada on kaevandamispool-ides, kus inimesed kaevandavad grupiga ja seda varianti pean ma hetkel kõige mõistlikumaks. Veel mõned aastad tagasi oli võimalik kaevandada üksi, kuid nüüd enam ei saa, sest difficulty määrab selle, millal sa bloki leiad, ja kuna see on nii suur, siis sul läheks aastaid – kui mitte rohkem –, et leida vähemalt üks blokk. Sente võib ka osta, kuid sellega kaasnevad omad riskid. Seda võib võrrelda aktsiate ostmisega. 

Kuidas sina kaevandad Bitcoini?

Ma kaevandasin paar aastat tagasi Bitcoine siis, kui seda võis teha tavalise koduarvutiga. Ma küll palju ei saanud, aga kui ma õigesti mäletan, siis mu arvuti tegi tööd tänapäevase väärtusega umbes 50 eurot, miinus elektrikulu ka muidugi. Nüüd on mõistlikum minna teiste krüptode poole, näiteks Ethereum või Monero, mida oleks võimalik kaevandada oma koduarvutiga, kuid see kõik oleneb. Paar päeva tagasi kaevandasin Monerot, aga peatasin, sest pidin arvutit uuendama.

19-aastane Erik Finman on bitcoinimiljonär, kelle edulugu sai alguse vanaemalt kingituseks saadud 1000 dollarist, mille noormees edukalt krüptorahasse investeeris. Erik Finman väidab, et internetis võib noor inimene õppida tuhat korda rohkem kui klassiruumis. Lihtsalt motivatsioon peaks olema väga tugev. Mitmel Eriku fännil on aga kahtlused. Nad muretsevad, et kuna krüptoraha on virtuaalne, siis võivad ka need hüved olla vaid lavastus, pettekujutelm ja virtuaalne luksus. Mida Sina arvad tema loost?

Kahtlemata on tegemist ettevõtliku noormehega. Eks iga investeerimisrisk võib vilja kanda ja Erik mängis oma kaarte just õigesti. Eks paar aastat tagasi ei teadnudki paljud inimesed veel krüptorahadest ja et investeerida ratsionaalselt sellisesse tundmatusse asja, nõuab ka pädevust sellel alal. Võib-olla õppis ta krüptode kohta oma vabal ajal ega viitnud seda sõpradega. Kui oleks ma tema asemel, siis ma oma rahaga ei vehiks nii palju, investeeriksin seda edasi.

Mitmed tuntud internetigurud on väitnud, et Bitcoini ei saa rahana kasutada, sest kaupmehed ei aktsepteeri seda ning krüptoraha hind põhineb „Suurema Lolli Teoorial“. Teine osa arvab aga, et krüptoraha asendab tulevikus meie praegust rahasüsteemi.

Ma olen siiski kindel, et tegemist pole pettusega, vaid kuna see teema on nii värske, siis keegi ei suuda seda täielikult mõista. Krüpto võib küll kindlasti olla hasartmäng. Olen lugenud ühest noormehest, kes ise investeeris ühte uude valuutasse ja oli kaotanud ca 100 000 $. Lisaks ei aktsepteeri paljud krüptosid, sest nende hind on väga volatiivne ja selle hind pole ilmtingimata mingi kindel ühik. Üks euro on alati väärt euro, aga ühe Bitcoini hind muutub pidevalt. Krüptode kohta võin vabalt öelda, et need ei sure kunagi, vaid kui oleks mingisugune 'suremus', siis vana valuuta vahetatakse uue vastu. Sellel asjal on raha väärtus küljes, seda saab kaevandada. See pole nii lihtne, et saaks lihtsalt 'surra'. Hinnad põhinevad ka sellel, kui palju ostetakse, kui palju müüakse ja kui palju inimesi üldse turundab. Võib isegi öelda, et tegemist on aktsiatega, aga teises vormis.

P. S. Kõigi huvilistega on Kenert nõus oma teadmisi iga päev jagama – investeerige kasulikesse tutvustesse!

Maidu Varik,
õppealajuhataja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii