Õpetaja Petersoni tähtsus meie koolile on olnud ülisuur. Hakkasid ju tööle uues koolis (tollases Kingissepa II Keskkoolis) ka vene keele süvaõpetusega klassid, kes said osa õpetaja Taissia Petersoni eruditsioonist, armastusest vene keele ning respektist vene kirjanduse vastu. Õpetaja Peterson suutis enda kirjandustundidesse tuua Puškini ja Lermontovi aegset õhustikku, kõrgkultuuri aristokraatiat.

Ta armastas oma ülikoolilinna Peterburgi (Leningradi), viis selle linnaga tutvuma ka enda õpilasi.

Taissia Petersoni relvaks oli huumor, mida ta veelgi vürtsitas rahvapäraste väljenditega ning kõnekäändudega. Koolilegendid räägivad, et tema vene keele tundides sai ka kirjanduslikku nalja.

Õpetaja Petersoni väärtuse inimese ja õpetajana on kokku võtnud 3. lennu vilistlane Riina Saar (Sepp), kes kirjutab oma õpetajast nii:

“Ôpetaja Taissia oli meie klassijuhataja, kui olime Kuressaare Gümnaasiumi kolmanda lennu vene keele eriklass. Ta oli suure hingega inimene ja õpetajaametisse pühendunult jagas meile oma õpetusi südamega. Vahel ta meid ka noomis, kui oli vaja. Kuid alati saime andeks, kui olime midagi valesti teinud. Sageli olid tal kodust kaasas koogid, mida mõnuga tunni ajal sõime. Meelde on jäänud tema purukook rohke moosiga, mille retsepti ta kirjutas tahvlile ja mis sai kiiresti vihikusse kirjutatud, et kodus järgi teha. See oli inimlik ja heatahtlik suhtumine oma õpilastesse. Peale koogisöömist läks vene keele õppimine märksa ladusamalt ja mis peaaasi, heas õhkkonnas.

Meenuvad õppereisid Sankt Peterburgi (endisesse Leningradi), kus ta oli elanud ja õppinud. Ta tutvustas meile seda linna suure vaimustusega. Viis meid vaatama vaatamisväärsusi, millest ta oli meile rääkinud vene kirjanduse tundides. Külastasime Vene Muuseumi, Iisaku kirikut, Peeter-Pauli kindlust, Talvepaleed ja ööbisime ühes koolimajas. Õpetaja luges vene keeles luuletusi ja rääkis luuletajatest, kes olid selles linnas sündinud. Rääkis ka oma noorusajast ja seiklustest, mis olid nii põnevad kuulata.

Aastaid hiljem peale kooli lõpetamist oli side õpetaja Taissia ja õpilaste ja vahel säilinud. On olnud kokkutulekuid ja külastusi. Taissia oli kursis oma õpilaste käekäiguga, selle tunnistuseks oli tal koostatud album, kus perepildid ja nimed kirjas. Alati võttis ta oma õpilasi vastu rikkaliku kohvilauaga oma kodus. Meenub, et eelviimasel klassi kokkutulekul kirjutas ta meile kõigile luuletuse vene keeles. Luuletuses mõtiskles, kuidas aja kulg meist möödub ja meid muudab, kuid meie väärtused jäävad samaks.

Õpetaja Taissia on jaganud meile heatahtlikkust, otsekohesust, õiglust, sõprust ja vajalikku nõudlikkust. Mõnel juhul on ta osanud probleemidele läheneda huumoriga ja oma vaimukate ütlemistega meile kõigile meelde jäänud.

2016. aastal kirjutas õpetaja Taissia meie klassile kirja, kuna ta tervise tõttu ei saanud enam klassi kokkutulekul osaleda. Kirjas on läbi õpetaja pilgu kirjutatatud meie keeleklassi õppimisest ajal, kui õpikuid ei olnud ja õpetajal oli vaja ise kõik valida ja otsustada, mida õpetada. Hiljem õpiti Issakovi õpiku järgi ja õpiku autor külastas meie klassi tundi. Olid lahtised tunnid ja külma streik, sotsvõistlused ja suurpuhastuse plaani täitmised jm. Ja kiri lõppeb lausega: "Mina arvan, et oskasin teie tervist säilitada. Aga elu on elu, vahest karm ka.”"

Nagu eelneva põhjal mõistate, jääb Taissia Peterson kõigi õpilaste ja kolleegide südamesse ega unune iial.