Me tegime seal püssirohtu, kuulsime kahuripauku, käisime piinakambris ja saime vaadata vanasti kasutatud mõõku. Me saime Rakvere linnuses ka süüa ning sealt lahkudes suundusime Narva poole.

Narva jõudes läksime sealsesse Narva Hermanni linnusesse, kus saime linnuse ajaloo kohta palju huvitavat teada. Käisime kõrgetes tornides, ajaloolistes ruumides ning külastasime ka 17. sajandi turgu Põhjaõues. Me olime varem saanud ühe mündi, mille eest sai sealt endale midagi osta.

Tulles ära linnusest, algas meil Narva linna ekskursioon, mille käigus nägime Narva linna üheksat lõvi, teed, millele on märgitud kõik Euroopa riigid ning nende Euroopa Liiduga liitumise aasta, erinevaid bastione, millest kõige paremini on säilinud Victoria bastion. Veel sõitsime mööda Narva raekojast ning Narva Tartu Ülikooli kolledžist. Väsinult Narva ekskursioonilt ära sõitma hakates läksime Kohtla-Järve Alexi hostelisse, kus saime ennast järgmiseks päevaks täielikult välja puhata.

Järgmise päeva esimene sihtpunkt oli Kohtla Kaevandusmuuseum, mis oli kõige tähtsam osa klassireisist. Enne kui meie giid kohale jõudis, nägime ühte väikest sammast, kus sai põlevkivienergia abil telefone laadida. Ise ringi vaadates nägin ka üht kaarti, kus oli kirjas, et Eesti on maailma 9. kõige suurem põlevkiviõli varustaja. Kui giid kohale jõudis, näitas ta meile ekskursiooni alustuseks väikest klippi muuseumi ajaloost. Seejärel läksime tema järel endale muuseumi poolt varutud jopesid selga ning kiivreid pähe panema, sest me suundusime maa alla kaevandustesse ning seal on külm. Jõudes maa alla, sõitsime väikese rongiga, et jõuda kiiremini kohtadesse, kus meile näidati masinaid, kuidas tööd tehti, mis protsesse läbiti jne. Meile näiteks räägiti, et seina, kust proovitakse põlevkivi kätte saada, puuritakse 2,2 meetri pikkuse käsipuuriga 40 auku ning seejärel pannakse igasse auku dünamiiti.
Peale Kohtla Kaevandusmuuseumi, läksime sööma Niine söögimajja, kus saime kartulitest kenasti kõhu täis, ja jätkasime oma reisi, suundudes Politseimuuseumisse.

Politseimuuseumis jagati meid kahte gruppi – poisid ja tüdrukud – ning me alustasime muuseumi ekskursiooni eri kohtadest. Meie, poisid, alustasime relvadest laskmisega. Loomulikult ei olnud need päris relvad, vaid plastikkuulidega relvad. Meil kästi selga panna kuulivest ning pähe kiiver. Läksime sealsamas ühte ruumi, kus tehti lahti aknad ning nende akende taga olid sihtmärgid, mida pidi laskma. Enamik poisse proovis ning kõik proovijad ka nautisid seda. 

Edasi suundusime majja sisse, kus saime proovida oma reaktsiooniaega auto abil, mille ees oli valgusfoor. See mõõtis, kui kaugele sa liiguksid, kui sul tuleks järsult ette punane tuli. Me saime proovida joobe- ning narkoprille, mis ausalt öeldes ajasid natukene südame pahaks. Järgnevas ruumis saime teada K-komando kohta ning proovisime mängu, kus kaks poissi meie hulgast olid korrakaitsjad kilpide ning kiivritega ja ülejäänud mässulised pudelitega. Väga lõbus mäng oli, kuid meid oli nii palju, et "korrakaitsjad" ei suutnud meid peatada. Edasi kuulsime Eesti kuriteojuhtumitest, mis lõppesid kurjategija eluaegse vangistusega. Seejärel saime proovida laseritega kaetud vahekäigu läbimist ilma laseritele pihta minemata. Ütleme ausalt: keegi meist ei suutnud seda. Viimaseks proovisime kujutada ühte meist programmis, mis võimaldas leida igasuguseid näoosade stiile, kuid me ei olnud väga edukad selles, sest ülesanne oli tõesti raske. 

Politseimuuseumis käidud, sõitsime Tallinnasse Ülemiste kaubanduskeskusesse, kus saime olla tund aega. Šoppamas käidud, hakkasime tagasi kodu poole sõitma ning kell 22.30 olimegi tagasi Kuressaare Gümnaasiumi ees. 
Enamus klassist oli reisiga väga rahul ning mina olen üks neist.