Martin, Sa oled KG 1997. aasta vilistlane ja nn Takkise klassi poiss. Kuidas see omal ajal teie gümnaasiumielu mõjutas?
Minul on KG-s õppimise perioodist väga head mälestused. Meil oli vahva, energiline ja kokkuhoidev klass, kes võttis palju ette – meenutada on palju värvikaid seiku. Me kohtume klassiga regulaarselt tänaseni.

Toomas andis meile „Organisatsiooni käitumise“ loenguid ning tõi tihti praktilisi näiteid KG koolielust – olgu siis õpilaste või õpetajatega tekkinud muredest, rõõmudest või konfliktidest. Oli selgelt näha, et Toomas suutis meile räägitud teooriat ka igapäevaselt praktikas rakendada. Klassijuhatajana võttis Toomas meid kui täiskasvanuid ja seega saime temaga rääkida nii tõsistel kui ka vabamatel teemadel.

Ka minul endal oli koolis erinevaid olukordi: 11. klassis arutas õppenõukogu minu väljaviskamist ja samas 12. klassis sain aasta õpilase aunimetuse. Ma arvan, et olen noorest east saadik harjunud palju ette võtma, mõned asjad õnnestuvad ja teised mitte.

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teadasaamiseks praegustele õpilastele.
Ma olin väga aktiivne noormees, kes tegeles gümnaasiumi jooksul paljude erinevate asjadega – alates diskode korraldamisest, arvutite kokkupanemisest kuni spordi ja oma isikliku koolilehe Q Leht väljaandmiseni.

Üks konkreetsem mälestus 12. klassist, kus me arendasime koos klassivend Kristjan Vagaga 3–4 kuu jooksul direktor Toomas Takkise palvel koolile uut kodulehekülge. Meil oli koolis oma kabinet, kuhu me tõime töötamiseks kodust oma arvutid. Me saime ise otsustada, millistes tundides me käisime ja millal teeme kodulehekülge, sest ajagraafik oli pingeline. Meil toimusid regulaarsed koosolekud kooli juhtkonnaga, kus panime paika kodulehekülje struktuuri, teemade vastutajad ja tekstide koostamise tähtajad. Meil oli võimalus nii õppealajuhataja kui õpetajate käest "nõuda" kokkulepitud tähtaegade täitmist, et kodulehekülg õigeks ajaks valmis saaks. Kokkuvõttes läks meil väga hästi ja meie kodulehekülg valiti Eestis 5 parima hulka ning KG sai auhinnaks vinge välismaise power arvuti.

Meie KG toimetus leidis arhiivikausta lehitsedes isegi sobiliku artikli aastast 1997! Ilmus Oma Saares 11. jaanuaril 1997

Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on Sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?
Esmalt perekonna loomine. Mul oli gümnaasiumis ilmselt paljudele noortele iseloomulik unistus – luua õnnelik perekord, 2–3 last, oma maja ja auto. Leppisin isegi 12. klassis oma klassiõega kokku: kui me pole kumbki 28-aastaseks saamiseni abiellunud, siis abiellume omavahel. Leidsin toreda abikaasa ja lõime pere üsna varakult, seega esmane unistus sai täidetud juba 5 aasta jooksul. Olen oma perele siiralt tänulik pikaajalise toetuse eest, mida huvitav, kuid pingeline ettevõtja elustiil kaasa toob.

Mul on olnud põnev karjäär erinevates firmades alates XXL.EE-st kuni Skype´i, Forumo ja tänaseks Taxify kiire kasvuni 25 riiki. Olen selle perioodi jooksul kohtunud tuhandete väga vingete inimestega üle maailma, avanud kontoreid Indias ja Prahas, teinud nii edukaid kui vähem edukaid projekte. Käinud läbi pankrotist. Kokkuvõttes õppinud nii ennast kui teisi inimesi paremini tundma. Ülimalt äge kogemus.

Kolmandaks tegutsemine vabatahlikuna: algul tegutsesin nii JCI Estonia kui Õnnepanga liikmena. Viimased 9 aastat olen aktiivselt arendanud Eesti start-up-kogukonda ja nõustanud nooremaid ettevõtjaid. Olen Eesti Startupi Juhtide Klubi ja Garage48 Sihtasutuse kaasasutaja, mis mõlemad on andnud märkimisväärse panuse Eesti start-up-kogukonna arendamiseks. Eesti on väga unikaalne väikeriik, millest on välja kasvanud 4 globaalset ja üle ühe miljardi väärtusega tehnoloogiaettevõtet – Skype, Playtech, Transferwise ja Taxify. Mitmed firmad on selles suunas teel.

Mida Sa elus (veel) teha tahaks, kui raha või aeg ei oleks takistuseks?
Kindlasti on Taxify areng alles varajases faasis ja näeme reaalseid võimalusi kasvada veel 20–100 korda, mis viiks meid Euroopa suurimaks tehnoloogiafirmaks. See on pikaajaline ja ambitsioonikas unistus.

Kuid selle kõrval on mul kindlasti ka teisi unistusi – näiteks õppida trummi mängima ja saada noorte jalgpallitreeneriks, kaasajastada Eesti haridussüsteemi või panustada mõnes globaalses looduskaitse valdkonna projektis. Ma tean, et ma ei suuda kunagi niisama kodus diivanil istuda, vaid olen aktiivse iseloomuga.

Mida soovitad tänastel koolinoortel kooli ajal kindlasti teha/mõelda/ette võtta ...
Soovitan kolme asja.

Võtke valge paber ja unistage suurelt. Pange kirja nii palju ägedaid asju, kui pähe tuleb – nii isiklikus plaanis, tööalaselt kui vaba aja ja reisisoovid. Mina olen seda teinud aastast 2003 ja väga paljud unistused on täitunud oluliselt kiiremini, kui ma algselt oskasin unistada. Vaatan oma nimekirja 1–2 aasta tagant üle ja olen muutunud unistamises paremaks.

Soovitan õppida võõrkeeli ja midagi IT-ga seonduvat (programmeerimine, graafiline või teenuse disain, IT-valdkonna juriidika vms). Järgmise 5–15 aasta jooksul tuleb tehnoloogia veelgi jõulisemalt igasse eluvaldkonda transpordist kuni tervishoiu ja hariduseni. Kui sa oskad suhelda nii arvutite kui inimestega ja erinevaid süsteeme luua, siis on päris kindel, et sa leiad alati põnevat ja hästi tasustatud töövõimalusi.

Ole ettevõtlik ja osale koolis õpilasfirmade programmis, et saada esmane arusaam ettevõtlusest. Kõigist ei saa suurfirma juhte, kuid töö iseloom muutub – majandusest ja ettevõtluse alustest arusaamine on järjest olulisem. Tulevikus on vähem 9–17 töötamist ühe tööandja juures ja kõik muutub projektipõhisemaks ning vabakutselisemaks.

"Martin Villig ja Tauno Loodus tõestasid, et pealinna tulevaste ärimeestega saab edukalt võistelda." Ilmus ajalehes Meie Maa 10. aprillil 1997