üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Intervjuu, avaldatud 4. juuni 2018, vaadatud 4588 korda, autor Eve Tuisk,
Rünnakul Autor/allikas: Saaremaa Võrkpalliklubi

Mihkel Tanila on Kuressaare Gümnaasiumi 32. lennu vilistlane. Tema klassijuhataja gümnaasiumis oli Sirje Metsküll. Nagu paljud teavad, esindas Mihkel viimasel võrkpallihooajal just Saaremaad – kusjuures väga tulemuslikult. Mihkel oli lahkelt nõus oma sportlaskarjäärist pisut Meie KGga rääkima.

Milliste spordialadega kooliajal üldse tegelesid ja millal ning kuidas võrkpallini jõudsid?
Spordipisikusse nakatusin koolis. Olin üsna sportlik, kuid kõige suurem rõhk oli ujumisel. Kuni 9. klassini olin arvestatav ujuja, kuid mingil hetkel taipasin, et minu tipp on saavutatud, ning tundsin, et soovin ennast uuel alal leida. 10. klassis läksin Gabriel Sepa võrkpalliringi ning sealt minu teekond võrkpallimaastikul alguse sai.

Kuulu järgi oled osalenud Saarte mängudel nii ujumises kui ka võrkpallis. Kuidas läks, kummas olid edukam?
Edukam olin võrkpallis, kus neljal korral järjest võitsime kuldmedali. Ujumisega kahjuks nii hästi ei läinud. Parimaks saavutuseks jäi 15. koht.

Tulid 2017. aastal tagasi Saaremaale oma kodulinna võrkpallis esindama, enne seda mängisid TTÜ ja Selveri ridades. Oled ühes intervjuus öelnud, et eesmärgid olid Saaremaale tulles ikkagi kõrged („Kõige magusamaid medalimänge pealt vaadata ei tahaks.”). Samas oled öelnud, et pealinnast saarele tulek polnud kõige lihtsam, sest olid end seal juba sisse seadnud. Kuidas suutsid need kaks erinevat emotsiooni omavahel sobitada – hooaeg Saaremaal oli ju ääretult edukas.
Profisport ongi kahe maailma vahel laveerimine. Vahel tuleb vastu võtta raskeid otsuseid, et hiljem ka tulemit näha. Tundsin, et Saaremaaga liitumine viib minu sportlaskarjääri sammu võrra edasi. Tõestuseks on 3 võidetud tiitlit. 

Milles üldse seisneb Sinu arvates Saaremaa võrkpallivõistkonna fenomen, edu võti? Ava natuke tagamaid – kui kokku pannakse uus tiim, siis kuidas hakkab töö peale?
“Saaremaa õhk ja Saaremaa vesi – see selle võistkonna ühtseks tegi!” Nali naljaks, aga tegelikult oli kokku pandud korralikest mängijatest sats, kelle fookuses oli 9 kuu jooksul vaid võrkpall ning selles võimalikult häid tulemusi saavutada. Seda, et meil nii hästi läks, ei osanud keegi meist algul oodata. Usun, et meie edu võti seisnes võistkonna ühtsuses, paljud ju oma poisid. Kui kokku pannakse uus tiim, siis suurim vastutus lasub treeneril – tema ülesanne on panna mängijad kokku võistkonnaks. Individuaalselt on ju kõik mängijad head mängumehed.

Olete Saaremaal suure hulga publikut saali saanud – kuidas hindate oma fänne?
Saaremaa võrkpalliklubi fännid on siiani parimad kaasaelajad, kellega olen kokku puutunud. Aktiivsemad nende seast on kohal käinud pea kõik mängud – olgu mäng kasvõi välismaal, nad on ikka kohal! Superfännid lihtsalt.

Oled elukutselt võrkpallur, st tood selle mänguga endale leiva lauale. Räägi, kuidas ühe võrkpalluri tavaline „tööpäev” välja näeb.
Eks see suurel hulgal trennitegemine ole. Ettevalmistusperioodil on treeningud erakordselt rasked, kuna siis toimub „põhja ladumine“, et võistlushooajale ikka tugevalt vastu minna. Kui ettevalmistavate treeningutega on ühele poole saadud, siis saavad uueks rutiiniks igapäevased treeningud, mängud ja koosolekud, kus põhirõhk on vastaste analüüs. Minu tavaline mängupäev on järgmine: hommikusöök, trenn, koosolek, lõunasöök ning puhkus ja ettevalmistus õhtuseks mänguks.

Seleta palun võhikule arusaadavalt lahti oma positsioon / roll mängus (temporündaja ehk keskblokeerija).
Minu positsioon on  keskblokeerija ning nagu nimi ütleb, on minu peamisteks ülesanneteks vastaste rünnakute pidurdamine ja blokeerimine. Keskblokeerija on väga suur „musta töö“ tegija, st minu roll on leida ka võimalusi, kuidas tiim punkte tuua saab.

Oled kolmekordne Eesti meister – kas need tiitlid on tulnudki erinevate võistkondade (TTÜ, Selver, Saaremaa) ridades mängides? Kas mõni neist tiitlitest on magusam kui teised?
Eesti meistritiitli olen võitnud kaks korda Selveri ridades mängides ja selle aasta meistritiitel tuli Saaremaaga. TTÜs mängides oli parim saavutus Balti liiga võit ning ka Superkarikas. Kõige meeldejäävam tiitel on esimesena võidetud tiitel, kuid see ei varjuta teisi, järgnevaid saavutusi. Kuna panen endast ikka kõik välja, siis iga võit on üsna magus.

Ajakirjanduses on välja öeldud, et oled ainuke mängija Eestis, kes on võitnud superkarika, karika, Balti liiga, Eesti meistritiitli ehk kõik võimalikud tiitlid, mida üks võrkpallur võib saavutada. Mis Sa arvad, kuidas nii on läinud? Mida on Sul veel saavutada võrkpallis? Mis Sind motiveerib?
Tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Eks tuleb ka aru saada, millal on aeg keskkonda vahetada ja millal täiega edasi rassida. Võrkpallis üldiselt on palju veel saavutamata. Tahaksin välismaal enda võimeid proovile panna ning enda isiklikke saavutusi tuleb kogu aeg juurde. Õnneks motivatsiooniga on siiani kõik hästi. Mulle meeldib see, mis ma teen, ning kui see teistele (fännidele) korda ka läheb, siis palju rohkemat ei oska tahta.

Kas ja kui palju on Sul seoses võrkpalliga vigastusi olnud? Kas seetõttu on jäänud midagi olulist ka tegemata? Saavutamata?
Mul on olnud kaks suuremat vigastust, mis mind mõneks ajaks rajalt maha on niitnud. Pärast õlaoperatsiooni kestis taastumine 6 kuud ning põlvevigastusest taastusin 3 kuud. Kumbki mul 100% terved pole, sest iga vigastus jätab jälje, aga sellised hetked näitavad, kui oluline on tervis ja enda eest hoolitsemine. Õnneks nende vigastuste tõttu midagi vahele või saavutamata pole jäänud ning loodan, et tulevikus ei pea teist juttu rääkima.

Praegu on juba puhkuseaeg, millised on Su plaanid suveks ja järgmiseks hooajaks?
Pärast hooaja lõppu lülitan ennast kaheks nädalaks täiesti välja ja lähen Eestist ära puhkama. Tagasi tulles hoian oma füüsisel silma peal rannavollet mängides ning vanematel maal abis käies ja suvest maksimumi võttes. Järgmiseks hooajaks mul lepingut veel pole, aga tahaksin enne Eesti klubidega rääkimist välismaa variante uurida.

Aitäh, Mihkel, meiega oma mõtteid jagamast! Jätkugu Sul edaspidigi motivatsiooni ning täitugu Su eesmärgid spordimaailmas! 

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii