üles
pühapäev, 5. juuli 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

6. juuli

7. juuli

8. juuli

9. juuli

10. juuli

11. juuli

12. juuli

Töötajate sünnipäevad

5. juuli

6. juuli

7. juuli

Intervjuu / PersonaaliaElu pärast KGd: Indrek Saar
Indrek Saar otsustas ühel heal päeval "oivikuks" hakata ja õppis sellest ajast peale neljadele-viitele / Kadri Purje13. lend ja b klass. Indrek Saar istub ees keskel / KG arhiiv
Intervjuu, avaldatud 13. aprill 2018, vaadatud 2596 korda, autor Raido Kahm,
Indrek Saar otsustas ühel heal päeval "oivikuks" hakata ja õppis sellest ajast peale neljadele-viitele Autor/allikas: Kadri Purje

Kultuuriminister Indrek Saar, Kuressaare Gümnaasiumi 13. lennu vilistlane, meenutab kooli 40. juubeliaastal oma kooliaegseid tegemisi-toimetamisi ja räägib sellest, mis pärast edasi sai.

1. Mis "juhtus" pärast KG lõpetamist, kus õppisid-elasid?
1991. aastal, kohe peale gümnaasiumi lõpetamist läbisin edukalt sisseastumiseksamid Tallinna Ülikooli (tol ajal Tallinna Pedagoogiline Ülikool) näitejuhtimise erialale. Siis tuli aga ootamatu pakkumine minna aastaks välisvahetusõpilasena Bornholmi saarele Taani. Haarasin sellest kinni, kuna 1991. aastal oli välismaal õppimine erakordne võimalus. Selle tulemusena pidi ülikool mind eksmatrikuleerima ja nii ei saanudki minust Marika Barabantšikova, Karin Tammaru, Tarvo Sõmeri kursusevenda. Aasta hiljem Taanist naastes otsustasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (ehk lavaka) sisseastumiskatsetele minna. Sisseastumine läks jälle hästi ja nii sai minust 17. lennu näitlejasuuna tudeng ning ikkagi ka kõigi eelpoolnimetatute kursusevend, kuna ka nemad tulid lavakasse üle.

2. Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on Sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?
1.Võimalus õppida aasta Taanis ja näha lähedalt sealset ühiskonda siis, kui see kõik tundus meile veel kättesaamatu unistusena.
2. Otsus mitte otsida võimalusi Tallinnas, vaid minna tööle Rakvere Teatrisse, mis mind noore inimesena tohutult kasvatas ja koolitas. 3. Kohtumine minu abikaasaga ja ühiselt meie lastega kasvamine.

3. Teatrist poliitikasse, oli see väga keeruline?
Ma olen alati pidanud oluliseks, et teater tegeleks maailmaparandamisega. Poliitika teeb seda veelgi otsesemas vormis. Kui oled sotsiaalselt tundlik ja omad ka juhiambitsiooni, siis on päevapoliitikas oma panuse andmine väga loogiline, vaat et vältimatu etapp. Isiklikus mõttes on see muidugi keeruline, kuna pead suutma taluda valdavalt kriitilist suhtumist, mida ühiskond poliitikute suhtes evib. Eriti kontrastne on pilt siis, kui meenutad, kui palju paremini sinusse suhtuti sel ajal, kui olid näitleja ja teatrijuht. Poliitikas pead kogu aeg olema valmis ära tundma, millal sinu missioon täidetud saab.

4. Mis on esimene mõte, kui kuuled oma vana kooli nime – Kuressaare Gümnaasium?
Nostalgia, turvatunne.

5. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teadasaamiseks praegustele õpilastele.
Küllap ma olin üsna tüütu, seda tänu oma soovile asju korraldada ja oma arusaamise järgi sättida. Tagantjärele imestan, kuidas õpetajad suutsid minu energiat nii targalt ja minimaalsete konfliktidega suunata. Osalesin kõiges, mis aga ette juhtus: õpilaskogus, Diskofestivalil nii esineja kui korraldajana, pidasime koolipidudel kohvikut, mängisime kirgastunult korvpalli jne. Keskkooli esimesel aastal maadlesin mitmes aines puudulikega, aga siis otsustasin end kokku võtta. Ühel heal päeval kuulutasin, et ma olen nüüd “oivik” ja sellest peale õppisin neljadele-viitele.

Raido Kahm,
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii