üles
esmaspäev, 6. aprill 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

6. aprill

7. aprill

8. aprill

9. aprill

10. aprill

11. aprill

12. aprill

13. aprill

Töötajate sünnipäevad

6. aprill

10. aprill

12. aprill

Intervjuu, avaldatud 9. aprill 2018, vaadatud 3587 korda
Kirjandid on Laura-Liisa lemmikkirjandus Autor/allikas: Stefany Müür, Laura-Liisa Perova õpilane

Kui Laura-Liisa 10 aastat tagasi KG lõpetas, tahtis ta kindlasti ajakirjanikuks saada. Aga läks hoopis nii, et ta sattus programmi Noored Kooli ja sealt edasi juba hoopis teises suunas – endalegi pisut ootamatult sidus ta end lastega.

Oled 30. lennu vilistlane. Kes oli Su klassijuhataja?
Mul oli klassijuhatajaid lausa kaks – Malle Tiitson ja Kaja Puck. Tervitused teile, armsad!

Mis „juhtus“ pärast KG lõpetamist? Kibelesid väga ajakirjanikuks, aga jõudsid hoopis õpetaja elukutse juurde. Kuidas nii? Kas oled asjade sellise kulgemisega rahul?
Käisin just täna, 28. märtsil oma õpilastega Torupilli raamatukogus kirjaniku Mart Juurega kohtumas. Tema ütles nii: „Noored, ärge valige oma eriala selle järgi, mida ütlevad vanemad, sõbrad või õpetajad – valige amet selle järgi, mis teile meeldib ja mida te oskate.“ See on väga sarnane minu valikute tegemisega gümnaasiumis. Ma arvan, et see ajakirjanikuamet oli see, mida teised eeldasid, mitte see, mida mina päriselt tahtsin.

Õpetamine hakkas mulle huvi pakkuma ülikooli kõrvalt lasteaias töötades. Sain aru, et minus on peidus väikene maailmaparandaja. Olin lõpetamas Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes eesti filoloogia eriala ja otsustasin kandideerida Noored Kooli programmi – ja, oh üllatust, osutusin valituks, nii minust saigi õpetaja. Ei ole pidanud kordagi oma ametivalikut kahetsema.

Värskelt olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduste magistrantuuri, mis kindlasti on õpetajaametit minu jaoks veelgi põnevamaks muutnud ning avardanud vaadet haridusele ja kasvatusele. Ma olen ilmselgelt maailma kõige õnnelikum inimene. Mitte ainult selle pärast, et ma saan õpetada, vaid ka selle pärast, et minu õpilased õpetavad mind igapäevaselt olema veel parem õpetaja ja veel parem inimene!

Kuidas hindad programmi Noored Kooli?
Hindan väga kõrgelt. Ma ei oleks täna see inimene, kui ma ei oleks osa saanud liidri- ja õpetajakoolitusprogrammist Noored Kooli … ja ma ei mõtle ainult õpetajaametit, vaid inimeseks olemisest üldiselt – minu kõrval on tänaseni inimesed, kellega ma olen just sel ajal tutvunud, ja nad on samasugused veidi hullumeelsed maailmaparandajad nagu minagi. Omasugused hoiavad ikka kokku. Noored Kooli usub imedesse ja soodustab nende sündi.

Millega praegu tegeled: töö ja huvid? Kas tuled kunagi Saaremaale tagasi?
Hetkel töötan Kadrioru Saksa Gümnaasiumis gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajana, natukene teen ka kommunikatsiooniga seonduvat tööd. Vabal ajal loen kirjandeid ja käin teatris.

Eks ma ikka tulen Saaremaale tagasi. Oma koolis oleks ehk ka tore õpetada? Kunagi ei tea …

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele...
Mulle meenub üks lugu põhikooliajast. Meie klass oli tervikuna pigem rahutu ja me ei olnud just kõige suuremad matemaatikahuvilised. Ma ei mäleta, kellel see idee tekkis, aga tegime õpetaja Asta Kuuseokale 1. aprillil nalja. Nimelt otsustasime sel tunnil käituda kõige viisakamate õpilastena. Õpetaja ei saanud aru, millest meie käitumine tingitud oli, küll aga kirjutas ta meile kõigile kiitused suurde päevikusse (tol ajal olid veel päevikud paberkandjal).

Milline ma ise olin? Sellele on raske vastata – ilmselt tegus … kas just alati õppimises, selles ma nii kindel ei oleks, aga õpetajad on kindlasti mind alati hoidnud ja toetanud. Eesti keel ja kirjandus olid alati minu jaoks kõige olulisemad õppeained – tervitan kõiki 3. korruse emakeeleõpetajate vaheruumi õpetajaid –, ja bioloogiatunnid olid minu vaieldamatud lemmikud, aitäh, Gerta Nurk ja Reene Kanemägi!

Üks soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga …
Ma soovin, et kool oleks lõputu rõõmuallikas!

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii