Mis „juhtus“ pärast KG lõpetamist, kus õppisid-elasid?

Pärast keskkooli lõpetamist 2002.aastal siirdusin edasi õppima TartuÜlikooli filosoofiat ja teoloogiat. Tartus veetsingi enda tudengipõlve ning sellest ajast ainult võrratud mälestused. Alates enda esimesest avalikust kontserdist Vanemuise teatri kohvikus kuni töötamiseni kinnisvara Uusmaa Kinnisvarabüroos. 2008. aastal kolisin seoses muusikaliste huvidega Tallinna.

Mis on kolm (või rohkem) kõige olulisemat asja, mis on sinu elus juhtunudpärast KG lõpetamist?

Sain 20-aastaselt isaks ning tänaseks võin öelda, et olen 9-aastase Maru uhke isa ja vastupidiselt levinud arusaamale, et vanemad õpetavad lapsi, võin julgelt öelda, et kui olla piisavalt avatud elule, siis on vanematel ka lastelt väga palju õppida. Sellest, kui kohal lapsed hetkes on, millise avatuse, siirusega ja entusiasmiga viivad nad läbi oma tegevusi ja plaane.Käisin 2005.aastal 4 kuuks USA-s ühe tudengite tööprogrammi raames ukselt uksele raamatuid müümas. 14 tundi päevas, 6 päeva nädalas ja nii 4 kuud järjest. Raske töö kasvatas tugevalt iseloomu ja iseseisvust – pärast naasmist Eestisse ei tundunud ükski töö enam raske ega üksi eesmärk võimatu. Sellest äratundmisest alates elan enda unistuste elu: teen, mida armastan ja see teeb mind õnnelikuks.

Millega praegu tegeled: töö ja huvid?

Endiselt on muusikas ühendatud nii minu töö, kirg kui armastus. Ekshobisid on palju teisi ka – mitmekesisus avardab inimest ja hoiab pidevalt liikumises. Kõiki ei hakka siinkohal üles loetlema, aga kindlasti on mu suurteks sõpradeks raamatud, kontserdid, väikestviisi ka reisimine –vastangi neile küsimustele päikselisest Los Angelesest Californias.

Mis on esimene mõte kui kuuled "Kuressaare Gümnaasium"?

Esimeste märksõnadena meenuvad „šeff“ direktor Toomas Takkis, loomulikult Maidu Varik, mu lemmik Gennadi Noa, Vilma Kuiger, Ursula Matvejeva ja muidugi palju teisi võrratuid õpetajaid ja nostalgisi hetki. Aega keskkoolis meenutan heade sõnadega.

Missugune õpilane sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseksõpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele....

Õpilasena olid minu tulemused reeglina hinnatud hindega „hea“. Õpetajad olid mõistvad minu muusikahuvi suhtes, mis vahel tähendas seda, et pooled tunnid keskkooli viimastes klassides veetsin klassiruumi asemel hoopis prooviruumis. Aga kuna sain enda asjad kenasti tehtud ja ka õpetajatele hea meelega mõnel üritusel laulsin, siis olid nad väga toetavad ja coolid.

Mida elus teha tahaks kui raha või aeg ei oleks takistuseks?

Mulle meeldib väga ütlus „the best things in life are free“. Seega elan juba praegu enda elu nii, et tegelen sellega, mida armastan ja investeerin enda aega ja energiat inimestesse ja tegevustesse, mis mu hingele midagi tagasi annavad. Raha- või ajapuudus on inimestel reeglina vaid mugavad vabandused, et leida ettekäändeid, miks nad ei ole enda unistusi teostanud. Mina ei otsi vabandusi, pigem võimalusi ja elan suhtumisega „If there's a will, there's a way“.

Üks unistus seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga...

Mulle pakub huvi koolitamine ja loengute pidamine. Sel aastal olen erinevates koolides andnud juba kolm kontsert-loengut. Ehk ei ole kaugel ka aeg, kui saan seda teha ka armsas KG-s.