üles
teisipäev, 22. oktoober 2019
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

22. oktoober

23. oktoober

24. oktoober

25. oktoober

26. oktoober

27. oktoober

28. oktoober

29. oktoober

Töötajate sünnipäevad

27. oktoober

Intervjuu, avaldatud 24. detsember 2012, vaadatud 3104 korda

Veel napp kuu aega ja Kuressaare Gümnaasiumisse tulevad võistu laulma noored üle Eesti, tuues kaasa meretäie head muusikat, uusi tuuli ja tormilisi hetki. Praegu, jõuluajal on veel vaikne ja mitmedki muulid, majakad ning paadid tuleb Solistica korraldajatel heasse korda seada, et kauged ja lähedased külalised ennast siin väikesel maal hästi tunneks ning pärleid püüdes oleks kõigile saatjaiks merelõhn ja adruharjad ning kajakatest tulvil taevas.

Äsja, enne jää tulekut sai randa esimene suurem laev – eelvõistlus ehk demovoor on köied kokku sõlminud ja 135-st reisi alustanust jätkavad saarele sõitu 48 noort.

Neil on veel natuke tulla ja seni, kuni nad on teel, saame seada tüüri huvikooli Inspira suunas, juttu puhuda oma tüdrukutega ja meenutada säravaid hetki lähiminevikust.

Kerstin Tang, Kristiin Koppel, Teele Tilts (juh Pilvi Karu) ja Grete Reinsoo (juh Laine Lehto) pääsesid Solistica konkursile Inspira õpilastena. Kuressaare muusikakooli esindab KG õpilane Anna-Lee Schiff (juh Kairit Sepp). Samuti jõudsid juhendajatena lõppvõistlusele KG vilistlane Tuuli Rand ning Inspira vilistlane Maria Väli.

Kõigepealt anname sõna kõige noorematele ja küsime, mida arvavad muusikast ja lauluvõistlustest Kerstin, Kristiin, Teele, Grete ja Anna-Lee.

Kerstin, sa oled esindanud Saaremaad kahel korral „Laulukarussellil“ ja korra üleriigilisel solistide konkursil, kas saad tugevamat toetust koduseintelt või annavad lisaenergiat hoopis stuudioprožektorid ja telekaamerad?

Mulle meeldib koduseinte vahel esineda, kuna siin on alati tuttav ja söbralik õhkkond. Prožektorite ja kaamerate all on pisike närv sees, kuigi hakkan sellega juba peaaegu harjuma.

Kristiin, kuna oled Pilvi juures laulmas käinud 12 aastat ehk kolmandast eluaastast, siis peaksid sa mäletama ka selliseid Inspira säravaid lauljaid nagu Erko Niit, Kristel Aasaid, Maria Väli, Teele Viira ja Tuuli Rand. Nimata mõned asjad, mis sulle nende juures meeldivad või mida nendelt õppida?

Mulle meeldib nende juures see, et nad suudavad laval olla nemad ise. Lavanärv välja ei paista. Tundub, et nad teevad muusikat nii, nagu neile meeldib seda teha, mis ongi kõige tähtsam. Kriitikataluvust peaksin ma neilt kõigilt kindlasti õppima. Muidugi oleks lahe, kui mul oleks segu kõikidest häältest, ma arvan, et siis tuleks välja veel uuem ja omapärasem hääl.

Teele, räägi meile, miks on kitarr sinu jaoks tähtis. Sa saadad ennast pillil ise, kas see teeb esinemise lihtsamaks või keerukamaks?

Kitarr on minu jaoks tähtis, kuna mulle on juba väikesest peale meeldinud selle mitmekülgene ja ilus kõla. Viis aastat õppisin ma seda pilli ka Tiit Pauluse juures ja arvan, et tema oli üks neist inimestes, kes mulle selle kitarri- ja muusika-armastuse sisse süstis. Kitarril ise ennast saates on alati väga hea esineda, kuna saan kõik paika panna ainult enda nägemuse järgi, sest pean arvestama ainult endaga ja oma võimetega. Samas on see mitu korda keerukam, kuna pean keskenduma mitmele asjale korraga, nii laulmisele kui ka mängimisele. Siiski arvan, et iseenda saatmises on mingi võlu, mis alati lummab nii publikut kui tekitab omakorda esinejas hea emotsiooni.

Grete, kui kaua Sa oled õpetaja Laine juures juba õppinud? Oled pärit Kihelkonnalt, kas pead tihti hulgaliselt kilomeetreid läbima, et laulutundi tulla?

Praegu läheb Laine juures kolmas aasta, aga laulmisega olen tegelenud veidi rohkem. Laulmine ja muusika on alati olnud tähtsal kohal minu elus. Õnneks viimased kaks aastat ei ole vajadust olnud laulutundi minekuks kilomeetreid maha sõita, sest kooliga seoses veedan siiski enamiku ajast Kuressaares.

Anna-Lee, sa oled neljanda klassi tüdruk ja esimest korda nii suurel võistlusel, mis või kes sulle esinemiseks julgust annab?

Minu julgustajateks on ema ja õpetaja.

Solistica eelkäija on aukartust äratava kestvuse ja sisukusega konkurss, mis on aastaid noori andekaid lauljaid võõrustanud Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Väike tagasivaade lähiajalukku läbi Inspira silmade annab meile sellise toreda pildi:

Erko Niit, grand prix ja 1. koht 10.–12. klasside arvestuses 2006;

Linda Lapp, 1. koht 7.–9. klasside arvestuses 2007;

Maria Väli, 1. koht 10.–12. klasside arvestuses 2007;

Maria Väli, 1. koht 10.–12. klasside arvestuses 2008;

Tuuli Rand, 2. koht 10.–12. klasside arvestuses 2008;

Kristel Aaslaid, grand prix 2009;

Sandra Kahu, grand prix 2012.

KG huvikool Inspira alustas tegevust 2005. aastal erahuvikoolina, 2011. aastast tegutseb huvikool Kuressaare Gümnaasiumi struktuuriüksusena. Sõna inspiratsioon tähendab ebateadlikku ja äkilist loomingulisusesähvatust (või ka loomingulist aktiivsuse seisundit, mis esineb kirjanike, muusikute jt kunstialade inimeste loomingutegevuse käigus (vikipeedia). Õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab sõnasisendust, loomingulist innustust ja ka sissehingamist.

Siinkohal palun kooli juhatajal Tiia Leppikul pisut Inspirat kirjeldada. Kuidas kool endale nime sai?

Tegelikult on see loominguline sähvatus tulnud mõttetalguna koolijuhi ja Raili Kaubi sügavatest ajukäärdudest ning kuna nii inspireeriv nimi huvitegevuste koondnimena sobis hästi, siis see valitud saigi.

Milline huvikool on Inspira? Too palun välja jooni, mis on sellele koolile omased. Mis eristab Inspirat teistest huvikoolidest?

Kuressaare Gümnaasiumi osa, mida meie nimetame Inspiraks, on laia teemadevaldkonnaga huvikool. Seal saab omandada esmaseid teadmisi ning arendada oskusi laulmises, käsitöös ja kunstis, spordiringides, rahvatantsus ja teistes tantsuringides, näiteringis, kodutütarde ja noorkotkaste liikumises. Huvikool all tegutsevad ka nn aineringid, kus võimalus süvendatult tegeleda näiteks keemiaga, robootikaga, inglise keelega, uurimustöödega või väitlemisega. Huviringid on jaotatud meil kahte suurde rühma: need on kooliringid, mis on vaid Kuressaare Gümnaasiumi õpilastele suunatud tasuta huvi- ja aineringid; ning avatud ringid, kuhu on aga oodatud osalema kõik alates lasteaiaealistest kuni täiskasvanuteni välja ning olenemata sissekirjutusest. Avatud ringid on tasulised ja nende eest tasub lapsevanem õppemaksu.

Ringide valiku põhimõte on laiapõhjalisus, et lapsel või noorel oleks võimalus tutvuda, katsetada ja leida just see tegevus, mis teda huvitab ja silma särama paneb. Me ei aja taga tulemusi, aga kui õnnestub tubli töö ja andekuse läbi ka suurepäraseid tulemusi saada, siis see on juba puhas boonus.

Kui natuke ennustada ja unistada, siis millisena sooviksid näha Inspirat kümne aasta pärast?

Tänases hariduspildis on päris keerukas ja tänamatu töö see ennustamine. Tundub, et midagi pole kindlat ja ettevaatavad perspektiivid laias mastaabis on segased. Kui aga unistada, siis sooviksin näha huviringe õpilaste päevakavas ehk tunniplaanis. Pean väga oluliseks, et igas lapses leitaks võimalikult varakult üles tema andekas külg. Siis oleks lapsel võimalus oma valitud meelistegevusega tegeleda päeva keskel, mitte üksnes õhtusel ajal. Lapse süvendatud huvi ja tegelemist mingis valdkonnas väljaspool kooli, olgu see siis muusika, matemaatika või miskit muu valdkond, arvestatakse koolis valikainena ega panda õpilasele lisakoormust muude ainetega, mis tihti õpilasel nii suurt huvi ei paku. Selline lähenemine sobiks üldhariduskool-huvikoolile ja õigustaks enam kooliliigi nime.

Solistiõpe oli üks esimesi õppevorme vastloodud koolis, kust tuli idee hakata pakkuma individuaalõpet noortele lauluhuvilistele?

Saare Noorte Huvikool tõi omapoolse panusena Inspira huvikooli kaasa lasteaialaste muusikaringid, tantsuringid ja väga vähesel määral solistiõpet. Solistiõppe suureks kujunemise alustalaks on siiski professionaalsed õpetajad, kes oskasid märgata andekaid lauljaid ja neid piisavalt motiveerida, mis väga tihti sai kroonitud ka suurepäraste konkursitulemustega. See toodab aga omakorda populaarsust ja nii on tänaseks meie solistide arv pea kümnekordistunud.

Eelneva loo kokku pannud Pilvi Karu soovib siinkohal kõigile rahulikke jõule ja jutujärje võtab nüüd üle Merle Rekaya.

Solistica 2013 toimkonnal on kaks kaptenit: Pilvi ja Renate ning kolm tüürimeest: Laine, Merle ja Anneli. Täna uurisime kahelt peategelastelt, mida nende töö neile tähendab. Sõna saavad Laine Lehto ja Pilvi Karu, kes on Inspira solistiõppe alustaladeks.

Kuidas on mõjutanud teie solistiõpetaja karjääri SÜGi konkursil osalemine? Milliseid hetki te eriti tähtsustate ja miks?

Laine: Läbi aegade üks kaalukam üleriigiline lauluvõistlus pakkus noortele lauljatele koostöövõimalust professionaalsetest muusikutest koosneva saateansambliga. Juhendajana sain just sellelt konkursilt esimese kogemuse, kuidas kümne minuti jooksul pillimeestele oma muusikalist nägemust võimalikult produktiivselt edastada ja laul konkursiküpseks harjutada. Kuueteistkümnest toimunud võistlusest jäin kõrvale vaid ühel korral. Kõige olulisemad hetked jäävad aastatesse 2005–2009, siis oli mul võimalus sellele konkursile viia palju väga andekaid ja võimekaid soliste. Aasta 2009 grand prix (Kristel Aaslaid) ja duettide kategooria teine (Tuuli Rand – Kristel Aaslaid) ja kolmas koht (Kaia Oidekivi – Sass Pääsk) oli minu kui juhendaja jaoks ühe pika küpsemise kõige magusam vili. Rõõmu teeb see, et tänaseks on kõik need äramärkimist leidnud noored jäänud igaüks omal moel muusika või laulmise juurde. Eelnevate lendude õpilastest lisaksin siia nimekirja veel Marvi Vallaste ja Teele Viira.

Pilvi: SÜGi solistide konkurss ja Mattiiseni ansamblite konkurss on olnud igal aastal minu jaoks sündmused, mida olen oodanud ja mis on mind inspireerinud. Saaremaa Ühisgümnaasiumis on igal võistlusel olnud nii ülimalt efektseid, uskumatult küpseid kui ka ääretult siiraid ja südamesse minevaid noorte lauljate esitusi. Arvatavasti olen sellelt konkursilt saanud kindlust ja usku, et kõik on võimalik. Mingit „hitivalemit“ noorte laulus ei ole, on vaid andekad lauljad, kes avavad ennast muusikas ja nende sära on siiras. Juhendaja roll on olla avatud ja toetav.

Juhendajana tähtsustan eriliselt hetki, kus saalist oma õpilast kuulates peaaegu unustan, et käimas on võistlus. Seda on juhtunud küll. Kolmel korral on minu õpilased SÜGis võitnud grand prix': Karl-Jörgen Viskus, Erko Niit ja Sandra Kahu. Kõigi nende esitustes oli sellel hetkel midagi, mis ületas võistluse piirid. Karl-Jörgen laulis sellise energia ja säraga, mis täitnuks ka jalgpallistaadioni; Erko võlus muusikuna, laval ei olnud laulja, olid hääl ja pill, mis lummasid; Sandra laul kõneles ja kõnetas.

Uskumatu aasta oli minu jaoks 2005, kui vabariigi esikolmikusse jõudsid kolm õpilast (Mirjam Kütt, Maria Väli ja Karl-Jörgen Viskus) ning minule anti konkursi parima juhendaja nimetus.

Esimest korda on teil mõlemal endine õpilane juhendajana solistide konkursil. Mida uut Tuuli ja Maria juhendajatena konkursile tuua võiksid?

Laine: Tuuli teab juba isiklikest kogemustest, mida tunneb ning millist tuge vajab noor laulja konkursilavale astudes, see on omaette boonus. Loodan väga, et Tuuli juhendajadebüüt saab olema edukas ning meie võistlusele värsket hingust toov!

Pilvi: Maria oli minu esimene solist. Olin muusikaakadeemia värskelt koolimuusika erialal lõpetanud ja hästi ette valmistatud tööks klassiga ja kooriga, aga mida teha 12-aastase tüdrukuga, kes tahab üksi laulda ... Marialt olen õppinud sama palju, kui teda õpetanud – see on päris kindel. Ootan põnevusega Maria õpilaste esinemist Solistical ning arvan, et nende esitused saavad olema musikaalsed ja loomulikud. Samuti võiks Marial olla ka häid nippe ja nõuandeid lavanärviga toime tulemiseks, kuna ta ise oli üks paras pabistaja.

Inspira solistiõpe KGs on kahtlemata väärtus omaette, mida see aga teie jaoks tähendab?

Laine: Minu jaoks on see põnev väljakutse töötada noortega, keda huvitab enese arendamine ja väljendamine läbi laulu. Inimhääl on läbi aegade olnud üks rikkalikum ja mitmekihilisem instrument, töö selle „pilliga“ on huvipakkuv, samas ka suurt vastutust nõudev. Aga just seetõttu see mulle meeldibki.

Pilvi: Solistiõppe võimaldamine ühes väikelinna gümnaasiumis tähendab minu jaoks seda, et mul on õnn töötada pidevalt arenevas ja avatud suhtumisega koolis. Areneva kooli all mõtlen siinkohal Kuressaare Gümnaasiumi juhtide oskust seada kaugeleulatuvaid eesmärke ning motiveerida oma inimesi kaasa mõtlema ning sisukalt tööd planeerima. Avatud suhtumist näitab riskijulgus ja lai väärtusteskaala. Vabadust, ilu ja tõde on näha ja tunda – oska ainult neid enda töösse kaasata ja õpilasi jugustada soovima oma koolist saada parimat haridust.

Te olete korraldanud laulukonkursse enne Solisticat ka, millise kogemustepagasi te neist kaasa võtate?

Laine: Olen korraldanud kahel aastal maakondlikku solistide ja duettide konkurssi, osalenud Saaremaa Laululinnu (2010, 2012) ning KuresStaari (2009, 2011) korraldustoimkonnas. Loodan väga, et suudan oma kogemusi ja oskusi rakendada ka Solistica 2013 raames:

Pilvi: Jah, Lainega koos oleme maakonnas ja Kuressaare linnas solistidele konkursse mitmetel aastatel korraldanud. Mina sattusin Saaremaa Laululinnu ja KuresStaari juurde tänu Tiia Leppikule, kes kutsus mind endale appi, mingist hetkest ootasid Tiiat uued väljakutsed ning mina kutsusin Laine kampa. Solistica korraldamisel on sellest pagasist nii mõndagi kaasa võtta, kuid veelgi tähtsamaks pean uue ürituse alguses ettepoole vaatamist. Eks näis!

Miks ütlesid jah-sõna Solistica korraldamiseks?

Laine: See konkurss on üks olulisim solistiõppe töö väljund. Mõistan, kui vajalik on noortele lauljatele võimalus end võistlusolukorras proovile panna, saada professionaalset tagasisidet oma esinemisest, võrrelda end teistega. Seepärast olengi valmis panustama sellesse üritusse.

Pilvi: Mina olen nagu teised mitu-mitukümmend juhendajat, kes on SÜGis solistikatel käinud ja ei kujuta ette, et seda talvist konkurssi enam ei oleks. Alguses tundus korraldamise mõte ilmvõimatu küll, aga kui aegajalt hakkasin tabama ennast „mõnelt huvitavalt mõttelt“, mida teha võiks, ega siis enam pääsu polnud.

Uus üritus, uus hingamine – millised on sinu ootused?

Pilvi: Loomulikult meri vagast val'juks laulda!

Laine: Soovin väga, et see uus üritus tooks nii meie kooli kui Kuressaare linna uut hingamist. Konkursi tunnuslauset laiendades – et talvine meri saaks vagast va'ljuks lauldud, kõik pärlid merepõhjast üles nopitud ning laululained laksuks ka mandrini välja!

Pilvi Karu,
muusikaõpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii