... väimehest Hermanist, kes lahkesti ämma kiituseks sõna võttis:

„Ene on oma lastelastele väga hea vanaema. Muhu maakodus on söögilaud alati lookas ja Ene hoolitseb, et kõigil oleks kõhud täis. Ene on ka suur magusasõber. Siin-seal on alati varuks mõned kommid, küpsised või šokolaadid ja ta jagab neid rõõmuga.

Ene on oma tööle väga pühendunud ja võtab seda väga tõsiselt. Loodan, et ka tema õpilased hindavad tema panust nende haridusse.

Paljud võib-olla ei tea seda, aga Ene armastab väga lauamänge. Ta on üpris võitluslik mängija ja ükski mänguõhtu ei lähe temaga kergelt.

Nooruses meeldis Enele väga reisida, seega lisan pildi temast Musta mere ääres puhkamas.

Soovin Enele ilusat juubelit ja palju tervist!“

Edasi annan jutujärje Ene praegusele kolleegile Raili Kaubile:

„Enega seostuvad esmalt tema õpilaste isikupärased emotsionaalsed ja värviküllased loometööd. Ja õpilasi tal jagub – nii KG tundides-ringides kui ka Kuressaare Vanalinna Koolis ning Kuressaare Kunstikoolis. Peale kooli aga peatub tal aeg Muhus oma maakodus pere ja lastelastega aias toimetades, lugedes või lihtsalt loodust nautides. Loodan, et Sul, Ene, leidub ka sel suvel aega tegeleda oma lemmiktegevuse – kunstiga – ning luua üks iga-aastaseks traditsiooniks saanud maal. Selleks ja järgnevateks aastateks soovin Enele inspiratsiooni, päikest, lilli ja liblikaid!“

Ene sisu ja olemuse avab tema kauane kolleeg Katrin Liiv:

„Mõne hea kolleegiga on nii, et kuigi ta on sinu kõrval olnud oma tagasihoidlikul moel juba pea 20 aastat, seisan juubeliloo kirjutamisel probleemi ees – ei teagi, kust alustada ja mida kirja panna.

Minu teadmistes on Ene ikka olnud kunstiõpetaja, ta tunneb kõiki minu toonaste ja ka praeguste klasside lapsi, sest Ene on olnud kõigi minu klasside õpilaste õpetaja. Oleme jaganud ühiseid muresid murelastega ja rõõmustanud ühiste õpilaste kunstisaavutuste üle. Ene juhendamisel on nii mõnigi minu klassi kunstnikukäega õpilane osalenud olümpiaadidel, joonistusvõistlustel ja plakatikonkurssidel. Minu meelest on kõik nende laste tööd olnud nii kunstipärased ja kaunid, et olen mõne ka enda koduseina kaunistama viinud. Siinkohal on paslik seda tõestada ka Kristiina Vallaste 9. klassis joonistatud meeleolupildiga.

Meie esimesel ühisel töökohal, Kuressaare Põhikoolil oli kombeks, et oma lõpuaktuse saalikaunistused tegid 9. klasside õpilased ise. Mina hädalise klassijuhatajana palusin appi Ene, pole ju uudis, et Enel on kätt ja silma seda kõike tegema ja juhendama. Rääkimata sellest, et tema kauni käekirjaga kirjutatud kiituskirju, õnnitluskaarte, diplomeid leidub pea iga Kuressaare Põhikooliga seotud inimese koduses arhiivis.

Pean mainima ka seda, et olen temalt palunud dekoraatoriteenust: Ene joonistas minu palvel lavadekoratsioonid etendusele „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, mida praeguste üheksandikega esitasime aastaid tagasi jõulunäidendina. No ikka tore, kui sul on tuttavaid!

Tore ja südantsoojendav on ka see, et igal aastal augustikuu esimestel tööpäevadel astub Ene minu kabinetist läbi, soovib head algavat tööaastat ega unusta kunagi minu isikliku elujärje kohta pärimata. Ja juttu jätkubki kauemaks, igasugu eraelulistel teemadel.

Tänasel juubelipäeval soovin Sulle, hea kolleeg Ene, endiselt kindlat kätt kunsti tegemiseks ja säravselget silma kõike ilusat enda ümber märkama. Et kõik kirkad värvid ja pastelsed toonid harmoneeruksid Sinu igas päevas ja kaunistaksid elu Sinu ümber.“

Kuressaare Gümnaasiumi perel jääb üle vaid ühineda õnnesoovidega.

P.S. Ene „pedagoogilise loominguga“ saab igaüks tutvuda, kui vaadata Meie KG rubriiki „Nädala kunstitöö“.