Mele ja Pille Pesti
Emana suunas Marje lapsi võimalustest kinni haarama ja mõtlema globaalselt. Alati julgustas ta tütreid õppima keeli ja leidma võimalusi maailma näha, soovitades ühel minna esimesel võimalusel Saksamaale lapsi hoidma, teisel Ühendriikidesse vahetusõpilaseks.

Kui Marje ei oleks valinud õpetaja kutset, siis võiks ta vabalt olla ka mõne asutuse pealogistik. Alati kui tiheda kavaga teismeliseelu jooksul mõni päev kokku jooksma kippus, kui oli vaja korraga kolmes kohas olla, siis läksin eelmisel õhtul ema juurde ja küsisin nõu. Tema seletas rahumeeli, kuidas kõik loogiliselt ritta panna ja ära jätma ei pea midagi!

Ka lapselastega tegeledes on tal alati plaan või kaks varuks, mida põnevat nendega ette võtta, et lapsed õpiks ja areneks. Ei mingit sohvale passima jäämist! Ei lastel ega ka mitte nooruslikul vanaemal.

Marje kui 5. lennu A-klassi klassijuhataja
Marje esimene lend oli vene keele eriklass, kus poisse ainult kuus. Õpetaja oli noor, peaaegu nende endi vanune ja poiste meelest võis nii noort õpetajat oma tempudega proovile panna küll. Jäägu need tembud-tegemised siinkohal asjaosaliste endi teada, aga praeguseks juba vanaisade ikka jõudnud poiste möönduste kohaselt oli Marje ikka tugeva närviga õpetaja – kõik erimeelsused said lahendatud ilma direktori juurde saatmiseta. Poisse klassis hoiti ja oma südames hoidsid poisid ka klassijuhatajat. Siinkohal meenutavad oma klassijuhatajat Ene ja Toomas Kask, Aare Ellermaa, Oliver Kitt ja Tõnu Liiv.

„Marje oli meile hea klassijuhataja – viis meid klassiekskursioonidele Leningradi ja Moskvasse, sagedased olid teatrireisid Tallinnasse. Marje kasutas ära kõiki võimalusi ja ilmselt ka oma tutvusringkonda, et oma õpilaste silmaringi igakülgselt arendada. Mitte ainult kool polnud tähtis, vaid Marje tahtis meile ka maailma näidata, ta pakkus meile rohkem kui kooliprogramm ette nägi.

1982. a käisime klassiekskursioonil Moskvas. Giidiks oli meile üks juudi vanamees, kes kuidagi ei leidnud õpetajat meie seast üles, küsis ikka ja jälle, et kas teil õpetajat polegi kaasas – nii nooruke oli see meie klassijuhataja.

Mäletan, kui 9. klassis kutsus minu emakeeleõpetaja mind tunnist välja ja küsis, kas me klass ka teab, et armsal klassijuhatajal täna tähtis päev – kolmekümnes juubel. Kahjuks ei mäleta, kuidas seda tähistasime.

Klassijuhataja toetus oli alati olemas ka siis, kui lavastasime näidendeid kooli isetegevusülevaatusteks. Kuigi enamuse klassist moodustasid tüdrukud, seisis Marje ka poiste huvide eest – käisime Tallinnas tutvust tegemas uusima lasertehnikaga. Nägime tolle aja kohta ainulaadset laseritega tehtud vaatemängu, mida demonstreerisid meile ETV parimad tehnikud.“

Katrin Liiv, õpilane ja hilisem kolleeg
Palju õnne, õpetaja!

Minu inglise keele õpingud algasid vastavatud Kingissepa 2. Keskkoolis 6. klassis ja oma kõige esimest keeletundi mäletan ma ilmselt tänu sellele, et meie keelegrupi õpetajaks sai minu meelest kooli kõige ilusam õpetaja Marje Pesti. Ja ta oskas nii hästi inglise keelt! Seda keelt, mida kuulsime ju ainult keeletunnis ja kusagil mujal harjutada ei saanud. Mäletan ka seda, et Marje tutvustas end inglise keeles ja kõik pidid samamoodi ka oma nime ütlema „My name is ...“ Ja siis me vaatasime keeleõppepilte ja õppisime püüdlikult piltidel kujutatud asjade nimetusi. Algaja õppija jaoks oli see lõbus ja huvitav. Ja oi, kuidas ma tahtsin samamoodi, nagu õpetaja, inglise keelt osata!

Tagantjärele mõtlen, et see esimene kohtumine pidi küll märgiline olema, sest inglise keel on jäänud mulle südamelähedaseks kogu eluks. Marje oli minu heaks ja toetavaks keeleõpetajaks ka ümberõppekursustel. Nõudlik ja piisavalt range, õppimata tema tundi oli nagu piinlik minnagi.
Lisaks isiklikule kogemusele olen Marjega kaudselt seotud ka ajast, kui tema juhatada oli 2. Keskkooli 5. lennu A-klass.

Kolleegid arvavad

Marvi Mäeots
Olen Marjet tundnud juba sellest ajast, kui ma olin viieaastane. Minu pere kolis siis nende naabrusesse elama ning nõnda algas minu sõprus tema tütre Pillega. Marje on alati olnud väga aktiivne ja intelligentne. Pillele õpetas ta juba enne kooli kodus inglise keelt. Nad käisid perega palju matkamas, suusatamas jne. Marje juures on imetlusväärne ka see, et ühel hetkel rohib ta aias ning juba viie minuti pärast on tal ilus kleit seljas ning ta tõttab juba teatrisse või kontserdile. Palju-palju õnne, armas Marje!

Marika Varjas
Hiina vanasõna iidset tarkust, et kalliskivi ei saa lihvida ilma hõõrumata ega inimest täiustada ilma katsumuseta, on Marje enda puhul täiega rakendanud. Sirge sõna ja seljaga, otsekoheselt, söakalt ja keerutamata avaldab ta oma arvamust, ei ta karda teha kriitikat ega öelda välja asju nii, nagu nad just parasjagu on. Kindlasti on Marjes kodanikujulgust ja maailmaparandajat rohkem kui keskmisel inimesel.

Mis ajab rähnipoja puu otsa, tuleb pähe, mõeldes Marje reisikihule ja hulgalistele retkedele mitte just maailma kõige rahulikumatesse paikadesse – see on ikka veri. 20. sajandi suur mõtleja Albert Einstein pidas imeks seda, kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu. Marje pikk koolitee on olnud tema uudishimule ja õpitahtmisele heaks pinnaseks.

Soovin head usku homsesse, et rännusoovid ei raugeks ja et elu ristteedel ikka ägedaid inimesi kohtaksid ja umami – see viies maitsemeel – sind üllataks!

Riina Haljas
Marjega seondub kohe reisimine, teatri- ja lugemishuvi ning sportlikkus. Teema sügavuti läbiuurimine iseloomustab iga teda huvitavat tegevust. Näiteks võib kindel olla, et enne reisile minekut on sihtpunkti ajalugu, kultuurilised iseärasused ja kõik oluline detektiivi põhjalikkusega selgeks tehtud.

Köögis katsetamised, aiatöö nautimine ja lapselastega tegelemine ehk aitab praegusel ajal seda reisinälga leevendada. Soovingi Marjele, et teoks saaksid kõik unistuste reisid. Suured õnnitlused juubeliks!

Merike Kivilo
Esmasel kohtumisel tollases Kingissepa 2. Keskkoolis aastal 1982 pidasin Marjet õpilaseks ja valmistusin küsima, kus õpetaja on, sest lillelise kleidikesega neiu klassiruumis ei andnud minu silmis õpetaja mõõtu välja. Õnneks jäi piinlik moment olemata, sest Marje tutvustas ennast ja sealtmaalt olime pikka aega kolleegid.

Marje on äärmiselt aus ja otsekohene inimene. No beating around the bush! Ta on põhjalik ja väga erudeeritud kultuuri nautleja, kes ei jäta ühtki näitust või etendust vahele.

Ja veel on ta täielik reisifänn ja temaga on reisil kerge – kodutöö on alati tehtud ja hätta ei jää. Marje uuemaid hobisid on ehk aiandus ja kokkamine, mida ta ka põhjalikkusega naudib. Ja muidugi on Marje hea ema ja vanaema, kes võib vabalt lapselastega puu otsa ronida või pika reisi ette võtta. Soovin sulle jätkuvat uudishimu uute asjade järele, tervist ja uusi reisielamusi!