Aastal 2008, kui meie kool sai 30aastaseks, mõtisklesid klassiõpetajad iseendist. Siinkohal natuke Inga aastatetaguseid mõtteid

Olen olnud algklasside õpetaja viiele klassile (matemaatiline arvutus ütleb, et tänaseks juba 10 klassile). Kool on võimaldanud mulle pidevat enesetäiendamist. Olen osalenud ja teadmisi kogunud paljudelt kursustelt. Minu õpilased on osalenud paljudel võistlustel nii koolis kui ka maakonnas ning saavutanud häid tulemusi. Oma töös püüan luua tingimused lapse edukaks arenguks. Vaba aega veedan sportlikult. Mulle meeldib süüa teha ja küpsetada.

Inga koos oma õpilase, 30. lennu vilistlase Matis Reiga.

Kauaaegne kolleeg ja sõbranna Ene Riis tunneb Ingat sellise inimesena

Saaremaa estraaditantsu ansambel Vallatud. Leia pildilt sünnipäevalaps!

Meie sõprus Ingaga on vastu pidanud juba üle 30 aasta. Selle aja sisse on jäänud nii ilusaid kui ka raskeid aegu. Hea teada, et on olemas inimene, kellega koos on võimalik nii nutta kui naerda ning jääda samas ikka iseendaks, kartmata arvustamist ja olles alati kindel tema pakutavas toes. Me ei pea Ingaga olema kogu aeg ninapidi koos, vaid juba teadmine, et ta on igal hetkel sinu jaoks olemas, on iseenesest suur väärtus. Inga on malbe, naiselik, hooliv. Suure südamega inimene. Olen tõeliselt uhke, et mul on selline sõber!

Ilma liikumiseta ja heade sõpradeta ei oleks Inga elu täiuslik.

Selle kinnituseks mõtted Helle Kahmilt

Saaremaal oli kunagi väga populaarne estraaditantsuansambel Vallatud. Kultuurikeskuse proovisaalis me põhikooliealistena Ingaga kohtusime ja lähedased sõbrad oleme senini. Inga oli hea kergejõustikus, aga tantsus oli ta väga andekas. Ma usun, et kui ta oleks oma edaspidise elu tantsuga sidunud, oleks ta ka selles väga kaugele jõudnud. Küll olid juba siis kool ja haridus Inga jaoks olulised ning nii valis ta pedagoogi ameti, millele on senini truuks jäänud. Vallatutes tantsimine andis meile võimaluse mööda Eestit ja lähiriike ringi reisida, esineda paljudel lavadel. See oli lõbus ja tore ja eks selleaegsed sõprussidemed püsivad senini. Inga oli ja on hea reisikaaslane, ta on tasakaalukas, samas seltskondlik. Sporti ja tantsu armastab Inga tänaseni ja suurepärane kokk on ta ka. Õnne ja elurõõmu igasse päeva!

Ka pere on Ingale ülioluline. Poeg Jürgo ütleb, et ...

Ema Inga on heatahtlik. Alati mõtleb esimesena teistele ja vahel unustab iseenda. Oma tööd teeb ta pühendunult. Emana on ta andnud mulle piisavalt hingamisruumi, võib-olla sellepärast, et ta on õpetaja, aga mul on vedanud. Täiuslikuks teeb elu ka kindlasti vanaemaks olemine väikesele Emilyle. Vanaemana on ta valmis tegema kõike oma lapselapse jaoks.

5.a klassi õpilased meenutavad õpetaja Ingat sellisena:

• Sa olid hea õpetaja ja sa panid hästi palju märkuseid.
• Õp Inga oli väga tore ja absoluutselt alati rõõmus. Ta oskas küll kuri ja range olla, aga see oli üldiselt poiste probleem. Ta andis parajalt õppida ja hinnete poolest polnud ta ka väga range.
• Õp Inga oli alati lahke, alati kuulas õpilasi ja seletas asju väga selgesõnaliselt. Tema tundides sain alati aru. Mul on meeles, et alati kui mul oli sünnipäev, sain ma päevikusse ilusa kleepsu.
• Õp Inga oli väga tore ja ilus õpetaja. Ta õpetas väga hästi ja tänu talle olid mul algklassides head hinded.

Praegune 2.a klass ütleb Inga kohta:

Ja lõpetuseks, korjates kokku killukesi Ingast ...

Kõik peavad alustama algusest. Kui laps üht või teist asja teha ei oska, siis ei tähenda see veel rumalust. Inga viib enda õpilased esimesest klassist kolmanda klassini ikka sammhaaval, tasa ja targu. Ikka nii, et oleks jõukohane. Ja kui keegi avastab, et edasi võib liikuda ka hüpates või lendu tõustes, on Inga õnnelik. Ta ei torgi tagant, ei sunni ütlema samu sõnu, mis tema on öelnud. Ta laseb ise avastada, nuputada, küsida, seletada, luua.

Palju õnne, kallis Inga!