Otsi
Artiklite sarjad
- Elu pärast KGd (47)
- Töö ja kool (13)
- Teel ajalukku (17)
- Kuu tegija (13)
- n päeva lõpetamiseni (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
28. jaanuar
- Kermo Kohu 12.b
- Mia Morgun 4.a
- Märten Kuris 4.b
29. jaanuar
- Artur Veelaid 4.a
- Mirtel Maaker 8.d
- Rihanna Juursoo 3.c
- Stella Getreu 12.a
30. jaanuar
- Anna-Liisa Kark 10.a
- Helena Sofia Õunapuu 1.b
- Henry Saar 11.a
- Karl Marcus Ðalamov 10.a
- Kerli Kask 12.b
- Martin Rosljuk 11.a
31. jaanuar
- Josh Meisterson 9.c
- Oliver Liias 6.c
1. veebruar
- Grettel Rohi 4.a
- Otto Kokk 10.c
2. veebruar
- Karl Koppel 6.c
- Kelian Luks 9.a
- Lissel Anett Leppik 9.b
3. veebruar
- Eerik Kirss 9.a
- Linell Leppik 3.c
- Maria Lember 6.c
4. veebruar
- Elizabeth Õunpuu 8.a
- Helis Luks 9.c
- Maris Kirsipuu 11.b
- Meleri Piik 3.b
- Mikko Iilane 11.a
Töötajate sünnipäevad
29. jaanuar
- Maarja Vahter
31. jaanuar
- Raina Tiidovee*
1. veebruar
- Terje Vinn
3. veebruar
- Andres Kolk

Autor/allikas: Oskar Pagil, Genver Kõiv
Teisipäeval, 24. novembril toimus koolis esimest korda hüpitsaga hüplemise võistlus. Osalesid kiiremad ja osavamad tüdrukud ja poisid 1. kooliastmest, 4.–12. klasside tüdrukute võistkonnad ning õpetajate esindajad.
Miks just hüpitsavõistlus? Hüpitsaga hüppamine parandab rühti, vastupidavust, tugevdab lihaseid, arendab reaktsioonikiirust, koordinatsiooni, rütmitunnetust ja peale selle on tegu huvitava ning mitmekülgse spordialaga. Harjutame ju järjepidevalt kõigi õpilastega oma kehalise kasvatuse tundideski hüpitsaga hüppamist.
Võistlus oli klassidevaheline ja võistkonna suurus kuni 5 tüdrukut. Hüpitsaga hüppamise stiili võis valida ise ja aega oli hüppamiseks algklassidel 30 sekundit, ülejäänutel 1 minut. Korraga võistles 4 osalejat ja hüpete lugemine nõudis sageli kohtunikelt palju keskendumist ja täpsust. Igal võistlejal oli üks katse.
Esimene kooliaste (1.–3. klass) võistles individuaalselt. Tüdrukute kiiremad hüppajad olid Melissa Kivi (86), Liisa Heina (81) ja Laura Backhoff (71). Poistest hüppasid kiiremini Kiur Arro (80), järgnesid Mathias Ellermaa ning Filip-Viktor Vits (mõlemad 70) .
Põhikoolis (vanuseklasside arvestuses) olid kiireimad tüdrukud 5.d klassist, neile järgnesid 5.a ja 5.c. Järgmises vanuses olid kiiremad 6.a, siis 7.c ja 7.b neiud. 8.–9. klassidest olid kiireimad 8.c, järgnesid 9.a ja 9.c klass. Gümnaasiumi neidudest olid kiireimad 11.c, järgnesid 10.a ja 12.a.
Selgusid ka iga vanuseklassi kiireimad hüppajad: Liisa Kiier (156), Liisa Sall (176), Miina-Ly Tarkin (170), Oona Koplimäe (183) ja õpetajate esindaja Elo Jõgi (159)!
Täname kõiki osalejaid.
Head hüpitsaga hüppamise harjutamist kõigile!
Kehalise kasvatuse õpetajad
NB! Hüppenööriga hüppamisest on välja kasvanud tõsiselt võetav võistlussport, milles toimuvad nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlused. Hüpitshüplemine on võistlussport, hobi ning alus teistele spordialadele, nagu näiteks kergejõustik, poks, tennis, sulgpall, võimlemine jms.
kehalise kasvatuse õpetaja