üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Uudis, avaldatud 12. november 2020, vaadatud 2040 korda, autor Mariliis Maasik ja Silvia Laur 9.b klassist
Grand prix vääriliseks tunnistatud 9.c klassi etendus „24. november“
 Galerii Autor/allikas: Gert Lutter

Teisipäeval, 10. novembril toimus Kuressaare Gümnaasiumi aulas Väike Teatriõhtu, milles osalesid kooli 7.–9. klassid. Teatriõhtu oli pühendatud Andrus Kivirähki 50. juubelile ja laval mängiti Kivirähki loomingut.

Esinejaid hindas žürii koosseisus: Eve Tuisk, Kai Kallas, Tiina Kaup, Jan Jõgi ja Mihkel Vendel.

Lavale toodi 11 näidendit, millest esitame siin lühiülevaate.

9.b „Joodikud, eided ja tulnukad“

Raamatu „Inimväärne elu“ põhjal valminud lavastus kirjeldas Puravere küla elu. Tegelasteks olid kaks joodikut, kaks eite ja tulnukad. Joodikud tahtsid linnainimesi külasse meelitada, et neile peksa anda. Eided otsisid omale paremat tööd ja tulnukad vajasid katsealuseid ning võtsid eided enda juurde tööle.

8.b „Villu lasteaias“
Näidendi aluslugu oli raamatust „Kaka ja kevad“ ning publikule esitati Villu seiklusi lasteaias. Kuna Villu arvas, et radiaator sööb lapsi, siis tegi ta sellele suukorvi. Ta oli segaduses, miks kokatädi vajalik on. Lugu lõppes sellega, kuidas suvevaheajale minnes tahtis Villu lasteaiatöötajaid kaasa võtta.

8.a „Rehepapp ja armurohi“
Lavastus raamatu „Rehepapp“ põhjal jälgis Liina, kupja ja sulase seiklusi. Sulane käis nõia juures ja küsis nõu, kuidas Liina endasse armuma panna. Kupjal tekkis pahandus Vanapaganaga ja ta tapeti. Peale kupja surma üritas Liina ennast tappa, kuid ta päästeti.

9.c „24. november“
Seegi näidend oli tehtud „Rehepapi“ järgi. Esitus algas Luise isa matustega, kus Jaan avaldas Luisele kaastunnet. Peale matuseid läks Jaan nõia juurde, et talt armurohtu saada. Jaan rääkis oma sõpradele, kuidas ta plaanis armurohuga Luise endasse armuma panna. Kui aga Jaan läks Luisele armurohtu pakkuma, Luise keeldus, kuna arvas, et see on mürk.

7.d „Eesti otsib supertegelast“
Lavastus oli kokku pandud mitmest Andrus Kivirähki raamatust. Raamatute tegelased olid talendisaates ja neid hindasid Andrus Kivirähk ise, Kristiina Kass ja Mihkel Raud. Talendisaate võitis Lotte.

7.c „Rahapuu“
Raamatu „Kaka ja kevad“ ainetel valminud tükk rääkis hundi ja vana naise seiklustest. Hunt läks turule lilli müüma ning riputas saadud raha puu otsa. Metsas jalutades leidis vana naine rahapuu ja võttis raha omale.

9.a „Kui Lotte käis seiklusi otsimas“
Näidend oli tehtud „Leiutajateküla Lotte“ järgi. Väikesele Lottele loeti unejuttu, mis jutustas Lotte päevast Leiutajatekülas. Lotte sõi hommikuks pannkooke ja läks siis külaelanike juurde. Etendus oli muudetud kaasaegsemaks, kuna Lottel oli nutitelefon ja ta kasutas sotsiaalmeediat.

8.c „Üks hetk“
Lavastus kujutas raamatu kirjutamise protsessi. Andrus Kivirähk kirjutas ja tegelaste tegevus muutus vastavalt sellele, kuidas ta jutustust muutis.

8.d „Tark padi“
Raamatust „Kaka ja kevad“ pärit loo järgi valminud näidend rääkis sellest, kuidas üks sõber soovitas teisel panna matemaatikaõpik ööseks padja alla, kuna see pidavat tegema targaks, aga selle asemel sai hoopis padi targaks. Padi läkski kooli õpetajaks.

7.b „50!“
„Kaka ja kevad“ ainetel tehtud lavastuses kujutati autori 50. sünnipäeva. Talle tulid külla Lusikas, Kaka ja Võilill. Pidu peeti restoranis, roogadeks olid üksik viiner ning üksik kartul. Lõpuks tuli välja, et kirjanik oli kogu pidu ette kujutanud ja külalised polnud veel jõudnudki.

7.a „R. I. P. Suur Tõll“
Näidend algas Suure Tõllu matustega. Peale seda jätkus tegevus majas, kus neli last hakkasid magama minema. Lapsed äratasid üksteist öösel üles, et surnuaeda minna ja seal kummitusi kohata. Surnuaias nad leidsid Suure Tõllu haua. Surnuaiavaht leidis lapsed haudade vahel hulkumast ja saatis nad tagasi koju.

Kõik esinejad andsid endast parima ja ükski etendus ei olnud igav. Žürii jagas välja palju preemiaid:

  • grand prix – 9.c „24. november“
  • laureaat – 8.c „Üks hetk“
  • laureaat – 7.b „50!“

Laureaadid – 8.c klassi etendus „Üks hetk“ ja 7.b klassi lavatükk „50!“.

Eripreemiad

8.a „Rehepapp ja armurohi“ – parimad armurohu küpsetajad
8.d „Tark padi“ – uus toode
7.c „Rahapuu“ – edukas debüüt
9.a „Kui Lotte käis seiklusi otsimas“ – parim kostüüm
7.a „R. I. P. Suur Tõll“ – parim valgusega põnevuse tekitaja
9.b „Joodikud, eided ja tulnukad“ – maaelu edendajad
7.d „Eesti otsib supertegelast“ – parim teoste sümbioos
8.b „Villu lasteaias“ – kaasaegsuse eripreemia

7.d-le preemia salaaustajalt

Karl Vaha, 7.b – näitleja eripreemia
Geito Jermolov, 7.d – näitleja eripreemia
Henry Mänd, 9.c – näitleja eripreemia
Sandra-Maria Roosipuu, 7.a – näitleja eripreemia
Therese Käen, 8.c – näitleja eripreemia
Liisa Sall, 7.b – näitleja eripreemia
8.c „Üks hetk“ – parim kavaleht
8.d „Tark padi“ – parim plakat
Säde Leen Holm, 9.c – parim naisosatäitja
Martin Tiirik, 8.a – parim meesosatäitja

Järgnevalt aga mõned mõtted esinejatelt

Intervjuu 7.b „50!“ näitlejatega

Kust saite idee?
Idee tuli Andrus Kivirähki 50. sünnipäevast ning raamatust „Kaka ja kevad“.

Mis oli kõige raskem?
Kõige raskem oli saada kõik koostööd tegema ning kuulama ja mitte lollitama. Raske oli ka kostüümide tegemine.

Mis oli kõige toredam?
Kõige toredam oli esinemine ning laureaadi võit ja kostüümid.

Kuidas jäite enda näidendiga rahule?
Jäime rahule, aga näidend tuli natukene liiga lühike.

Kuidas teile meeldis ürituse korraldus?
Üritus oli natukene liiga pikk.

Intervjuu 9.b „Joodikud, eided ja tulnukad“ näitlejatega

Kust tuli idee?
Idee saime raamatust „Inimväärne elu“, mida enamus luges.

Kas lavastamiseks oli piisavalt aega?
Alguses tundus, et aega on vähe, aga lõpuks jõudis ilusasti.

Mis oli kõige raskem?
See, et kõik ei läinud alati nagu planeeritud ja asju tuli ümber muuta. Kindlasti ka terviku leidmine.

Mis oli kõige toredam?
Kõik koos midagi teha ja positiivne vaatajate tagasiside. Tore oli terve näidendi loomise protsess.

Kuidas jäite enda näidendiga rahule?
Kogu klass pingutas väga palju ja lõpptulemusega jäid kõik rahule. Näidendi terviklikkusest jäi siiski veidi puudu.

Kuidas teile meeldis ürituse korraldus?
Üritus venis natukene ja žüriil läks väga kaua.

Kas soovite veel midagi lisada?
Järgmisel aastal võiks olla auhind ka rahva lemmiknäidendile ja näitlejad võiks valjemini rääkida.

Teatriõhtu põhivedajaks ja suure töö tegijaks oli õpetaja Jaana Puksa. Kaasa lõid emakeeleõpetajad ja klassijuhatajad. Suur tänu õhtujuhtidele Maris Sannikule ja Henry Männile. Aitäh Gert Lutterile, Hans-Heiki Metsmaale, kes nõu ja jõuga üritusele kaasa aitasid.

Uute kohtumisteni teatriõhtul!

Mariliis Maasik ja Silvia Laur 9.b klassist
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii