üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

6.c klass Saaremaa põhjarannikul / Katrin Liiv6.c klass Veere Valgemäel / Katrin Liiv
Artikkel, avaldatud 9. september 2020, vaadatud 2276 korda, autor Bianca Marie Rannama ja Liisa Naulainen, 6.c klass
6.c klass Saaremaa põhjarannikul Autor/allikas: Katrin Liiv

Reedel, 4.septembril käis 6.c klass Saaremaa põhjarannikul. Ilm oli pilvine, kuid soe ning meid ootas ees põnev päev.

Esimesena avastasime Suuriku panka ja otsisime seal töölehtede abil erinevaid kivistisi. Võimalik oli leida käsijalgseid, käsnasid, tigusid, sarvkoralle ja muud. Suuriku panga veealusel astangul on juhtunud ka üks ohvriterikkaim laevaõnnetus Eesti merelaevanduse ajaloos. 1951. aasta novembritormis tuli Loksalt mootorpurjelaev Lydia Koidula, lastiks tellised. Algas torm ja laeval kästi siirduda Tagalahte. Laev sattus Suuriku panga veealuse astangu peale ja murdus. Rannakivide vahelt võib praegugi leida mere poolt lihvitud punaseid tellisetükke.

Suurikul maitsesime merikapsast ja saime uusi teadmisi põisadru kohta. Põisadru on Läänemeres levinuim vetikaliik. Põisadru tunneb ära taimel paiknevate põiekeste järgi, mis aitavad tal vees püstisesse asendisse jääda. Põisadrut kasutatakse põllumajanduses, toiduainete, kosmeetika- ja ravimitööstuses.

Suuriku pangalt liikusime edasi Kuriku pangale. Ka siin on palju kivistisi ja Kuriku pank on tunnistatud suure teadusliku ja ajaloolise väärtusega ürglooduse objektiks.

Meie tee viis edasi Tagalahe äärde. Tagalahel toimus I maailmasõja ajal Saksamaa vägede suurim ja edukaim meredessant.

Järgmisena suundusime Veere kaldajärsakule, mis rahvasuus kannab nime Veere Valgemägi. Sealsest kõhedust tekitavast trepist alla minnes saime uurida paljandit. Võrdlesime põisadrut ja agarikku. Agarik on punavetikas ja seda kasutatakse kondiitritööstuses näiteks marmelaadi tegemisel.

Pärast maiustamist koolist kaasa saadud võileibade ja kaneelisaiadega jalutasime edasi Abula rannikule. Seal on palju kaitsealuseid kivistisi, mille järgi rannikut kutsutakse rahvakeeli Pealuurannikuks. Pealuurannikul oli väga tore, meid ei heidutanud ka tuul ja väike vihmasabin.

Viimasena sõitsime Kalja karstialale, kus on seitse suurt karstilehtrit ehk rahvakeeli kurisuud. Kalja karstialal voolab maa-alune salajõgi, selle uuristatud käike oli meil väga põnev avastada.

Meie väljasõit Saaremaa põhjarannikule oli täis põnevust ja uusi avastusi

Bianca Marie Rannama ja Liisa Naulainen, 6.c klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii