üles
pühapäev, 20. september 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

20. september

21. september

23. september

24. september

25. september

26. september

27. september

Töötajate sünnipäevad

21. september

22. september

24. september

Artikkel, avaldatud 15. juuni 2020, vaadatud 921 korda, autor Marit Tarkin, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Vallatu 9.a! Autor/allikas: Gert Lutter

... mõtiskleb Maria Anett. 9.a klass on esmapilgul iga õpetaja unistus – te kuulate väärikalt ja vaikselt ja õpetaja saab lõputult monoloogi pidada. Tegelikult on teis aga väga palju peidus ja sobiv keskkond käivitab teis tegutsemisjanu ja põnevad mõtted. Seega ma parandan öeldut – olete igale õpetajale väljakutse, et tund korraldada just nii, et teie mõtteilma avada. Meil oli koos tore ja paljudega kohtume kindlasti veel. Kes te siis olete, päriselt, selle üle mõtiskles igaüks ise ja mul oli suur rõõm teie mõtted kokku sulatada. Õnne, armsad koolilõpetajad 9.a klassist!

9.a koduperedesse kuuluvad lisaks vanematele, õdedele-vendadele veel koerad Lotte, Urri, Terra Andida San Van Viktori, kassid Sipsik, Miisu, Sissu, Triibik ja veel palju kalleid koduseid neljajalgseid.

Mis lapsepõlvest meenub?

  • Kaheaastaselt andsin oravale peo pealt süüa.
  • Esimene mälestus endast: panin pidevalt jalga ema kontsakingad, võtsin oma väikse vihmavarju ning käisin mööda tuba niimoodi ringi.
  • Mäletan, et olin lokkis juustega aktiivne laps. Mulle meeldis lasteaias puslesid kokku panna. Meenub, et kasvatajad tõid vanemate laste rühmadest mulle raskemaid nuputamismänge juurde, kuna minu rühmas olevad mängud olid sel hetkel mulle liiga lihtsad.
  • Kõige kaugem mälestus on vist kolmeaastane sünnipäev. Seisin tabureti peal, printsessi kohev kleit seljas ja Pipi-patsid peas. Patsid olid kinnitatud roosade pehmete patsikummidega ja käes hoidsin suurt maikellukeste kimpu.
  • Kui olin veel väike, lasteaiaealine, mäletan, kuidas mõlemad vanemad mind rattaga sõitma õpetasid. Tagant lükates, kinni hoides ja motiveerides – niimoodi see rattasõit lõpuks selgeks saigi.
  • Lasteaias meeldis mulle alati väga kodu mängida ja mängus tahtsin olla alati ema, kui ma ei saanud ema olla, siis olin alati solvunud peaaegu terve päev.
  • Mäletan, et iga päev, kui ema mind lasteaeda viis, oli meil rutiiniks üksteisele akna pealt lehvitada, peaaegu ükski argipäev ei jäänud vahele.
  • Mäletan, kuidas väiksena käisime emaga igal talvel kogu aeg kelgutamas, eriti meeldisid need liud, kus lasime kahekesi alla.

Äge lugu õpetaja, kooli ja klassiga seoses

  • Vedasin Ave Jõgiga šokolaadi peale kihla, et ma saan inka eksami 5.
  • Kui me koolis elektri välja võtsime klassivendadega.
  • Kogu klass oli hambaarsti juures, kuid mina ei läinud tookord ning läksin ajalootundi, siis oli meil veel ajalooõpetajaks Raido Kahm. Tund algas, kuid teisi ei olnud, nii saingi oma kodutööst tagasiside ning rääkisime vist veidi veel ja minu jaoks oli tund läbi.
  • Esimesena tuli kohe meelde kord, kui Ollel hakkasid füüsikatunnis kõlarid tossama. Vaatasime suurelt ekraanilt videoid. Alguses Olle oli ainus, kes ei pannud tähele, et kõlaritest tuleb tossu, kuid Andi ütles talle ja peale seda Olle tõusis toolilt kohe püsti ning hakkas igasuguseid juhtmeid seinast välja kiskuma. (See lugu oli teil kõigil meeles:-) )
  • Algklassides käisime klassiga ja lapsevanematega Hallikivi seikluspargis, kui olime jõudnud raja läbi teha, saime lasta trossiga alla. Tol ajal ma ei ulatunud võrguni ja hakkasin samamoodi üles tagasi minema, nagu just alla tulin, mul oli muidugi kohe hirmus paanika lahti. Teised klassikaaslased kõik seisid seal kõrval hirmunud näoga ja vaatasid mind. Õnneks oli sealsamas Melani isa, kes mulle appi jooksis ja viimasel hetkel mul jalast kinni sai ning mind alla tõmbas sealt.
  • See oli umbes nii 4.-5. klass, kui pidime enda klassi näidendiga laval üles astuma. Mina ja mu klassiõde olime põhilised laval rääkijad ning kui saabus koht, kus pidime enda lõpulaused enne järgmisi lavaletulijaid ütlema, unus meil ühtäkki mõlemal tekst ära. Vaatasime üksteisele otsa ja tegime hapu näo pähe ja kõndisime kindlal sammul lava taha, nagu poleks midagi juhtunud. Siiani ei tea, kas pealtvaatajad jäid väga segadusse või suutsime me nad ära petta.
  • See on küll mitme klassikaaslasega ja võib-olla mitte kõige vahvam, kuid kindlasti üks meeldejäänumatest oli terrorirünnakuõppus mõned aasta tagasi. Istusime kokku umbes 2-3 tundi ühes üsna väikeses klassis. Õppus toimus viimase tunni ajal, kuid see hetk olime nii põnevust ja ärevust täis, et väsimus koolipäevast ja soov koju minna unusid täiesti ära.
  • Üritasime klassikaaslasega teha omletti, toit läks kõrbema ja asi lõppes sellega, et pann lendas kolmandalt korruselt alla.
  • 1. klassis pidime jooksma palava ilmaga mitu metsaringi, aga me üldse ei jaksanud ja siis kükitasime paari tüdrukuga mingi 10 minutit metsa all põõsas, et õpetajale tunduks, nagu me jookseksime suure ringi, kuigi tegelt jooksime väikese ringi.
  • Sellest on juba mitu aastat mõõdas, kuid juhtus nõnda, et minu koolikoti lukk läks katki ning pidin oma koti kappi jätma, klassiõde tuli mulle appi. Käisime peaaegu iga vahetund minu asju kapist toomas ja tema käis minuga koos, et sain asjad panna tema kotti, n-ö tasuks kandsin terve päev tema koolikotti.
  • Minule meenub esimesena 8. klassi suusalaager, kui esimesel päeval käisime Metsavendade talus. See on küll meenutus tervest lennust, kuid meeldejäävaim hetk sellest päevast oli lõunalauas koos metsavendadega, nende laulu laulmine, samal ajal kui ise metsavendade toitu maitsta saime.
  • Meelde jääb kindlasti KG jalgpallivõistluste võitmine klassikaaslasega.
  • Selleaastane võimlemisvõistlus üheskoos, see oli super. Kiidan enda klassiõdesid, kes panid võimlemiskava kokku ja nägid vaeva, et seda esitada.

Meie ägedamad reisid

Eranditult rohkem hääli sai reis Pranglile.

  • Eredaim meenutus on minu jaoks klassireis Prangli saarele, kuna see oli muude reisidega võrreldes täiesti teistsugune. Sellel reisil ei käinud me šoppamas ja saime veeta palju aega looduses. Õhtul grillisime ja istusime lõkke ääres. Kõik õpilased rääkisid omavahel vabalt ning tegime palju asju koos, näiteks mängisime hilisõhtuni jalgpalli, külastasime erinevaid kohti ja sõitsime mööda saart kastiautoga ringi.
  • Kui me klassiga käisime Prangli saarel, see oli superlahe klassireis.
  • 2019. aasta suve algul sai käidud klassiga Prangli saarel. Sai kastikaga sõidetud läbi liivaluidete ja merevee. Koos valmistasime endale maitsvaid söögikordi nii grillil kui ka lõkkel. Saime hilistundideni sopa sees jalgpalli mängida. Samuti leidsime läbi metsa raja mere äärde, kus sai jahutavaid suplusi võetud.

Head soovid ja mõtted 9. klassi lõpus

  • Läbi ekraani klassikaaslaste nägemine pole sugugi sama mis see, kui saad nendega olla ühes ruumis. Tuleb väärtustada rohkem aega kallite inimestega, kuna nagu näha oli, võidakse see kõik ühe õhtuga meilt ära võtta.
  • Ma lootsin, et selle aasta jooksul ma oleks saanud rohkem oma klassikaaslastega rääkida, kuid sain üldiselt aru sellest alles nüüd. Alguses ma väga ei tahtnudki lõpupeole minna, kuid nüüd on hoopiski kurb, et see ära jääb.
  • Soovin, et meie klass saaks ka kunagi hiljem kokku, kui oleme kõik juba tööl või õpime ülikoolis. Unistan alati, et need kokkusaamised on väga head.
  • Unistuseks on see, et jääksime enamustega suhtlema ka pärast kooli ja saaksime veel kõik koos kunagi kokku.
  • Loodan et gümnaasiumiaeg ja tulevik kulgeb minu praeguste lennukaaslaste jaoks edukalt ja muredevabalt.
  • Soovin, et praeguste klassikaaslastega, kellega ma enam kokku võib-olla nii tihti ei satu, jääksin  ikkagi kontakti, sest koos oleme läbinud palju tõuse ja mõõnasid.

Sellised olid teie mälestused ja unistused. Ja ärge unustage, et unistustel on kombeks täide minna! 

Aitäh teile ja lennake!

Marit Tarkin,

teie eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Marit Tarkin,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii