Minu esimene meenutus oma õpetajast on päev, mil läksin esimest korda kooli. Ulatasin lilled, ilma et oleks talle isegi silma vaadanud, peale mida istusin oma kohale, mis asus keskmise pingirea kõige tagumises lauas. Nüüdseks tean, et Lelet on tore ja sõbralik õpetaja, kes arvestab alati kõigi soovidega ja muudab alati tunnid huvitavaks.

Leletile sünnipäevaks lugu kirjutama hakates tuli kohe mõte, et see võiks alata nagu muinasjutt: „Elasid kord …“, sest tema kirjeldamiseks sobiks nii palju positiivseid muinasjututegelasi, olgu need siis Vaeslaps või Lumivalgeke või Kuldkalake. Ja seda just eelkõige nende tegelaste iseloomujoonte tõttu: tark, töökas, heatahtlik, hooliv, ilus, unistusi ellu viiv. Leleti klassi õpilane Uku Mägi leidis aga märkimisväärseid fakte Leleti sünnikuupäevaga seoses, mistõttu sobis loole just tema poolt kirjutatud sissejuhatus. Aga ikkagi! Kuidas selline tegelane nagu Lelet on üles sirgunud? Sellest oskab kõige paremini jutustada loomulikult Leleti ema Aina.

Leleti ema meenutab

Lelet sündis maailma päikselisel kevadpäeval ja seetõttu sai seda kevadist päikest tubli doosi ka oma loomusesse kaasa. Nime sai ta viis päeva pärast sündimist. Ema-isa olid päris kaua teineteise pakutud nimede peale kulmu kortsutanud, kui emale hakkas kohalikus ajalehes silma olümpiaadivõitjate nimekiri – üks nimi, Lelet, tundus väga huvitav ainult vanu eesti nimesid välja pakkunud isalegi ja nii sai tüdruk endale nime ühe õpihimulise lapse järgi. Leletist sai üsna kohe Lellu, kelleks ta emale siiamaani jäänud on. Väikese Leleti jaoks olid kõik inimesed head ja ilusad, ka päris võõrad, sest kes iganes talle otsa vaatas või teda kõnetas, sai alati kõrvalestadeni laia naeratuse osaliseks. Kõnelema õppimise järel sai temast üliagar ristküsitleja, mille tõttu vanemad pidid jälgima, et ta võõraste inimeste osas liiga pealetükkivaks ei muutuks.

Millega Leletile tegeleda meeldis? Lihtsam oleks küsida, millega ei meeldinud. 4aastasena hakkas viisi pidama ja esimene laul, mille algusest lõpuni kaasa laulis, oli „Robert tööd ei tahtnud teha“. Üldse laulis ta palju ja valjusti, osales pea igal aastal edukalt Kärla Jorru Jänksil. Puslede kokkupanemises oli ta juba väga väiksena meister, võis nendega tundide viisi tegeleda. Sporti meeldis teha, eriti joosta ja suusatada. Diplomite kogu on suur. Spordiga seoses tulebki meelde üks naljakas juhtum, kui Lelet oli 6-7aastane ja kolm aastat vanem vend võttis endale püha kohustuse õpetada väiksele õele mõned maadlusnipid selgeks. Lelet oli usin õpilane, aga vend ei arvestanud asjaoluga, et vahetevahel tuleb neil omavahel arusaamatusi ette ja ühe nääklemise käigus kasutas Lelet venna õpetatud võtet, nii et viimane sai kõrge kaarega üle õla heidetud. Naabrinaine (õpetaja Stevelin Tamme ema), kes seda pealt juhtus nägema, ei suutnud oma silmi uskuda, et pikk poiss Leleti poolt nii filigraanselt üle õla sai heidetud. Nii et kadunud naismaadleja.

Lapsepõlves soovis Lelet saada kas panga sekretäriks või juuksuriks, põhikooli lõpus aga oli juba kindel, et temast saab õpetaja. Talle meeldis „kantseldada“ endast nooremaid, need lippasid pidevalt tal kannul.

Lelet on minu silmis alati olnud suur maailma-avastaja ja -parandaja kõige paremas mõttes ning seda parandamist võtab ta väga tõsiselt. Mulle meeldib, et ta alustab asjadega algusest! Ta on sihi- ja otsusekindel, julge, ta on võimeline endast nõrgemate eest seisma, neid vajadusel abistama ja see on väga suur inimlik väärtus. Meie pere on tõeliselt uhke tema üle. Ma tahaksin Leletile sõrulasest luuletaja Heino Hängi luuleridadega öelda, et

„Kui näib öö su ümber hirmutav ja pime,
ära araks löö, vaid mine ... öösse mine.
Mööda säravmusta taevalaotust lähed
ja su ümber valgus on ja tähed.
Ainult ära otsi tähtedele nime,
silmi ära usu, usu imet.
Seisad päevatõusul keset kasteheina,
miskit hoiad pihus – rõõmu, leina.
Kui näib öö su ümber hirmutav ja pime,
ära araks löö, vaid mine ... öösse mine.“

Sellest, et Lelet on heategijast maailmaparandaja, teavad rääkida ka MTÜ Meelespea naised Aive ja Piret

Lelet? Kes ta on? Ühel ammusel ajal võttis ta MTÜ Meelespeaga ühendust ja soovis meie tiimiga ühineda. Mõtlesime, et väga tore, tuleb värsket verd, noor, hakkamist täis, uute mõtetega. Mõeldud, tehtud!

Kokkusaamisel selgus, et tegemist on siira, lõbusa ja positiivse mõtlemisega noore ja ilusa inimesega. Meie võit!

Leletil on ööpäevas rohkem kui 24 tundi. Teda jagub kõikjale: tööle, perekonnale, abivajajatele, sõpradele, reisimisele. Kui talle helistada, siis vastus on alati nii, et tead: mul on hetkel nii kiire, aga ma kohe-kohe võtan selle asja käsile ja teen ära. Kõik tehtu on alati 100% tehtud. Tema südameasjaks on lapsed ja nende heaolu. Võtame Sind, Lelet, kui päikesekiirt, mis valgustab meie Meelespead.

Soovime Sulle koormaga õnne, ole alati siiras ja positiivne edasi ja too päike välja kõigile, kes Sind ümbritsevad!

Hoolime Sinust ja armastame Sind!

Lugusid Leletist oskavad pajatada ka paljud teised temaga ühist rada käinud sõbrad ja koolikaaslased

Leleti kauaaegne sõbranna Triinu Kirsch

Lugusid, mis Leletiga seoses kunagi ei unune, on väga palju. Sõprust on ka juba omajagu, varsti saame tähistada 25 aastat ilusat sõprust.

Õpetajahing on Leletil terve elu olnud, mis on kadestamisväärne, et ta nii noorelt teadis, kelleks ta suurena saada tahab. Ma olen päris kindel, et olin tema esimene viieline õpilane, kelle peal ta praktiseeris koolipäeviku pidamist ja tundide läbiviimist. Lemmikained olid tal tollal, pea 20 aastat tagasi, eesti keel ja matemaatika. Võimalik, et needsamad ained on tal ka siiani ühed lemmikud? Eks seda teab tema ja teavad tema praegused (päris) õpilased. Mina olen juba vilistlaste nimekirjas (NB! päevik hinnetega on siiamaani sahtlipõhjas alles).

Teine tore mälestus meenub ühest suvisest nädalavahetusest Hiiumaal. Naabersaarelt saime endale uue sõbra – ühe kohaliku lapse, kes parasjagu, kui meie kohvikus kooki sõime, kõrvallauda mängima tuli. Nimelt elas ta kohvikust teisel pool tänavat, kus ka ainuke elumaja oli. Teadagi oskab Lelet lastega väga hästi ja oskuslikult suhelda, nii nagu õpetajale kohane. Ka selle vahva võõraga tekkis tal kiiresti tore vestlusmoment. Mingiks hetkeks poiss kadus. Tundus, et tol hetkel olime ka lapsele sealkandis ainukesed sõbrad. Natukese aja pärast oli ta tagasi seljakotiga, kuhu oli mahutanud kõiksugu olemasolevad mänguasjad autodest hambaharjani. Nii me seal temaga aega veetsime. Lelet on selle peale tabava lause öelnud, et kõik võõrad (lapsed) on tuttavad, kellega sa pole lihtsalt varem kohtunud.

Kallis Lelet, soovin Sulle hästi toredat sünnipäeva! Palju õnne, ilu ja kergust ka uude kümnendisse!

Leleti klassiõde Tuuli Rand jutustab:

Elas kord Lelet, kellele väga meeldis reisida. Ükskord otsustas ta minna Berliini, kus elas ta lapsepõlvesõbranna Triinu, aga ometigi ei tahtnud ta seda pikka reisi üksi ette võtta ning otsustas kaasa kutsuda oma teise sõbranna Tuuli.
Siit loo esimene moraal: minge rohkem oma kallite inimestega reisima, sest see jääb teie mälestustesse ja lähendab teid. Igal muinasjutul käivad kaasas ka pildid ja need on isegi olulisemad kui lugu ise. Ma ei saa kõiki salajutte rääkida, aga las Lelet meenutab ise vahvaid seikasid, nähes neid pilte.

Siit loo teine moraal: tehke rohkem pilte, sest nende kaudu on ilusaid hetki palju kergem meenutada. Kolmas moraal: käige rohkem reisimas, sest kunagi ei tea, millal tuleb uus epideemia ning peab jälle koduarestis olema.

Minu soov Leletile. Nii raske on kõike seda ainult paari lausega kokku võtta … Kes ei tunne teda, siis teadke, et tegu on ühe kõige imelisema inimesega siin maa peal, kellele saate alati kindlad olla, kes on alati toeks, hoiab sõprust elus, on väga empaatiline, oskab näha oma ninaotsast kaugemale ning näha suurt pilti, kes korraldab 500 asja samal ajal ning ta teeb seda kõike superhästi. Ja ilma naljata, ta on parim pinginaaber ning korterikaaslane, kes mul kunagi on olnud!

Soovin Sulle imelist juubelit ja mul on siiralt kahju, et seekord see tuleb veeta isolatsioonis, aga vaatame asja positiivsest küljest. Kujuta ette, milline lugu, mida kunagi oma lastelastele rääkida! Ma luban, et korraldan Sulle kunagi üllatuspeo, kui kogu see asi möödas on. Kallistan Sind tugevasti ja saadan tervisi!

Ma pidin ennustajaks ka hakkama, nii et lülitan enda Nastja nüüd sisse korraks. 5 aasta pärast näen, et Leleti pere on suurem. Juuksed on tal õlgadeni lõigatud, ta on ikka sama heas vormis nagu alati ning ta stiilitunnetus on sama veatu nagu praegu.
Ma näen ka seda, et ta on rohkem istutanud muid taimi kui vaid kasvuhoonesse tomateid. Tal on sama palju projekte käsil, kuna nii tunneb ta ennast kõige elavamana ning talle meeldib panustada ja anda endast midagi kogukonnale, sest see on viis, kuidas ta jätab endast midagi maha järgmistele põlvkondadele. PS: 10 aasta pärast arvan, et Lelet on mingi kooli (ideaalis võiks see olla oma kooli) direktriss.

Oled armastatud suurte tähtedega Sõber, Õpetaja ja Kolleeg. Meil on siiralt hea meel, et oled meie kooli Lelet nii vilistlase kui õpetajana.
Meie oma parvlaeva Tõll haldjast ristiema, kes iga päev püüab oma unistusi nii vee seest kui maa pealt, KGst ja saagist juba puudu ei tule.
Kuressaare Gümnaasiumi pere soovib Sulle edukat püüki unistuste täitumise ookeanis ning loomingulist lähenemist 30. sünnipäeva tähistamisel! :)