üles
Neljapäev, 28. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

28. märts

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Arvamus, avaldatud 5. märts 2020, vaadatud 3086 korda, autor Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Avar ja värviline õpikeskkond oli Variku Kooli esmamulje Autor/allikas: Gert Lutter

Veebruarivaheajal külastasid Kuressaare Gümnaasiumi õpetajad erinevaid Tartu haridusasutusi. Pea viiskümmend KG-last tutvusid kahe päeva jooksul Tartu Variku Kooliga ja Tartu Erakooli filiaalidega Pro-, Tähe- ja LõunaTERA.

Variku Koolis õpib ligikaudu 500 õpilast 1.–9. klassini. Alles hiljuti gümnaasiumist põhikooliks muudetud koolis on just lõppenud suured remondi- ja ümberehitustööd, mille tulemuseks on silmatorkavalt moodne ja avar ning avatud koolimaja. Meie Kuressaare Gümnaasiumiga sama tüüpprojekti järgi ehitatud koolimaja on väga raske ära tunda. Kusjuures maja teises pooles paiknev spordikompleks on linna valduses ja koolitundideks kasutatakse seda vaid koolipäeva esimeses pooles.

Hoolivus, loovus, vastutus ja ettevõtlikkus on Tartu Variku Kooli väärtused

Futuristlikud rulood varjavad erksa kevadpäikese ja teevad õppimise võimalikuks ka päikesepoolsetes klassides

Ka õpetajatel ja töötajatel tuleb aeg-ajalt peeglisse vaadata. Nii sujub koostöögi paremini!

Tartu Erakooliga saime tutvuda kolme väga eriilmelise näite varal.

Esimesena tutvusime Tartu Ülikooli endises füüsikahoones paikneva TäheTERAga, kus õpivad 4.–6. klassid, lisaks koolile asub seal ka eralasteaed (TERAke) ja erahuvikool (HuviTERA). Kõik see moodustab kokku ühist sünergiat kandva terviku – kool kui üks pere ja tervet peret liitev kool. Õppehoonega tutvudes jäi kõlama avatuse idee, seda nii ruumilahenduse kui ka õppeprotsessi suunamise mõttes. Klassiruumid, või täpsem oleks öelda, et õppimise ruumid, on lihtsalt ja kiirelt ümber kujundatavad ning toetavad kaasaegset õpikäsitust. Koolimaja võimaldab palju liikumist ning vajadusel ka eraldumist õpipesadesse, et teha tööd väiksemas rühmas või lihtsalt lugeda.

KGga sarnaselt ei kõla ka Tartu Erakooli erinevates õppehoonetes koolikell, see on tinginud ka õpilaste ja õpetajate oskuse arvestada kaasõpilaste ning juhendajatega: kui kellelgi on puhkehetk, siis puhatakse nii, et tunnisolijaid ei segata. Selle oskuse aluseks on märkamine ning austus kaaslaste vastu. Seda ideed kannab ka õpetajate toa seinal olev väärtuste puu, mis on omapärane tööleping, mille uus õpetaja sõlmib mitte ainult juhtkonna, vaid ka kolleegidega – lisades puule oma „lehe“, annab inimene märku, et jagab nendega ühiseid väärtusi. See omakorda on hea pinnas uute ja huvitavate ideede jagamiseks ning ka juurutamiseks. Tartu Erakool on ühtlasi õpetajakoolituse praktikakool, st hariduselu uued ja värsked ideed jõuavad koolipingist kiiresti ka klassiruumi.

Eredalt jäi KG õpetajatele meelde TäheTERA õpetajate toa sisekujundus: istumiskohad on eri tasanditel, võimalusega eralduda ning kui istuda ei soovi, saab õõtsuda kiigel – puhkepaus peab olema ka õpetaja jaoks puhkepaus! Õpetajate toast klassiruumidesse suundudes saab aga pilgu visata peeglisse, kust „paistab üks tore inimene“.

Teine käik viis ProTERAsse, kus õpivad 7.–9. klasside õpilased ning läbivaks mõtteks on õppijat toetava keskkonna loomise olulisus. Proaja lugemistunnid on idee, mida KG õpetajad tervitasid rõõmsa elevusega ning oleks valmis kohe ellu viima – ehk saaks sedasi mõnigi kirjandusteos väiksema vaevaga läbi loetud. Muljetavaldavad olid ka loovad ja praktilised tegevused, mida viiakse läbi koostöös kutsehariduskeskusega, st loovtöö pole lihtsalt üks töö, mis tuleb ära teha, vaid kolme õppeaastat läbiv väljakutse, kus õppija on ise otsija, planeerija, läbiviija ning vastutaja.

LõunaTERA on kogupäevakool, kus üldhariduslik õppesisu on sujuvalt kokku põimitud huvitegevusega. Rakendatakse tandemõpet, st ühe klassiga tegeleb kogu aeg kaks õpetajat. Nii jagub aega ja tähelepanu kõigile ning ka õpetajal on tugi ja uued mõtted kogu aeg kõrval. Meie jaoks veel uuem idee on igal aastal õpetajate vahetumine. Nii kodunevad ja kasvavad õpilased kokku terve väikese kooli perega: kui õpilasel on mure, peab see olema mure kõigile töötajatele ja laps ei pea sõltuma vaid oma klassi õpetajast.

LõunaTERAs on ka üks salakoht – õpetajate päris oma koht majas, kuhu õpilased ja lapsevanemad minna ei tohi! Koht, kus saab rahulikult tööd teha, tunde ette valmistada või veidi puhata.

Kõigist külastatud koolidest jäi silma ka üks meie töötajate ja paljude õpilaste jaoks harjumatuks muutunud detail, mis ometigi muudab koolimaja palju kodusemaks ja hubasemaks – nimelt loovutatakse esimese asjana üleriided garderoobi ning koolimajas liigutakse vaid sussides või sokkides. Lihtne! Ja maja on puhas.

Igas TERAs on oma saarlane!

Ootame ka meie õpetajate tuppa pikisilmi kiike. Ja puslesid! Õpetajate tuba TäheTERAs

Ave Jõgi: Teismeliseusku koolide väljakutsed

ProTERAst sai (minule) igas mõttes kõige suurem elamus – alates sellest, et kool oli ehitatud kaubanduskeskusesse ja söögisaali pääsemiseks pidigi reaalselt läbi kaubanduskeskuse minema!

Ent pisut siis ka sisust. Meid võttis vastu kõige särasilmsem, motiveeritum, empaatilisem teismeliseusku direktriss. Kogu tema sõnavõtt ja see, mida me ProTERAs nägime, kinnitas tema mõtet, et mitte ainult seinad, vaid ka õhk peab õppijat toetama.

Paljugi oli seal koolis teisiti. Alates tiimidest meie mõistes klasside asemel, lõpetades igapäevase „proajaga“, s.o klassikalisest õppetööst vaba tund, kus olenevalt päevast kas loetakse paberraamatuid (kõik õpilased loevadki sellel ajal päriselt), käiakse järelvastamisel, tegeletakse tiimiga vms.

Palju on analüüsi, nii õpetajapoolset, õppijapoolset kui ka eneseanalüüsi. Väga huvitav on „väljakutsete“ süsteem, mis asendab meie klassikalist loovtööd. Kooliastme ehk siis kolme aasta jooksul peavad õpilased tegelema kolmel tasandil: külastused (kino või teater), tegevused ja korraldamised, ning saavad nende eest erineva arvu punkte, kogumaks kohustuslikku lõplikku punktisummat.

Tehnoloogiaõpetuse ja käsitöö asemel toimusid tegevused erinevates praktikabaasides, seda koostöös kutsehariduskeskusega. Koolis töötavad paljudest teistestki koolidest tuttavad tempogrupid. Ideaaliks on läbi individuaalse õpiraja isejuhtiv õppija.

Midagi ka meie majas kohe kasutusele võtmiseks: kui tahad, et juhtuks, hakka tegutsema! Ja saad seda, mida teed!

Tere tulemast ProTERAsse!

Proaeg on pro!

Ülle Räim leidis Tartust koolid, mis kutsuvad ka tegelikult liikuma

Mis ühendab meie kooli Tartu haridusmaastikul arvestatavate koolidega, mida seekord külastasime? Üks õigetest vastustest on LIIKUMA KUTSUV KOOL!

Tartus tajusime koolide tutvustuses uhkust liikumise ja erinevate võimaluste ning lähenemisviiside üle.

Etteruttavalt võiks siinkohal mainida, et tugev sisu ja praktiline tegevus on meie koolis olnud kaugelt enne täieõigusliku nimetuse kandmise algust. Käesoleva aasta veebruarist saame sisu pakendisse panna.

Kui Variku koolis määrab kehalise kasvatuse tunni sisu ja võimalused SA Tartu Sport omapoolsete sportimisvõimalustega, siis TERAs on käsikäes liikumine ja loovus. Mõlemaid koole iseloomustavad nii liikumistunnid õues kui spetsiaalsed n-ö puhketunnid, mille vältel koguvad õpilased energiat ülejäänud päevaks.

Kaasaegsed mänguväljakud ja ronimisatraktsioonid vs. lage muruplats? Kontrollivad õpetajad või laste enesekontroll? Laste jagunemine klassideks või lennupõhisteks gruppideks? Tundi juhendab õpetaja või õpetajad? Kehalise kasvatuse õpetaja või klassiõpetaja? Lõiming või mitte? Eel- ja/või järelhindamine? Hetkel on küsimusi rohkem kui vastuseid. Üks on aga kindel – arutelu liikumise vajalikkuse üle pole enam teema. Pigem otsime vastuseid, kuidas.

Iga loovhing tunneb end sellises klassiruumis kui kodus! Kunstiklass LõunaTERAs

Koridor-spordisaalist otse sööklasse ja uuesti klassiruumi! Kavalad avatud ruumilahendused teevad koolimaja huvitavaks, ent samal ajal hubaseks

Õpetajate oma mängunurk, kuhu õpilastel ja lapsevanematel asja ei ole

Marit Tarkin: Kool on perekond

Inimesed, kes meid Variku Koolis ja TERAdes vastu võtsid, „fännasid“ oma tööd. Suur tänu! See energia kandus edasi!

Mis pani mõtlema?

Kooli uus vorm, kaasaegne õpikeskkond on tähtis, interjöör kindlasti toetab, annab visuaali, aga sisu on sadu kordi olulisem ja sisu töötab, kui see on loodud kooliperega koostöös. Kergem on sisu luua väikeses koolis, kus meeskonda alles luuakse ja inimesi tööle valitakse, raskem suures koolis, aga optimistina usun, et see ei ole võimatu ka suures. Paljud mõtted on meil kohe homsest rakendatavad, kui ise tahame.

Meie Nooruse kooli luues ei saa me midagi üks ühele teistest koolidest üle võtta, aga mõtteainet on palju. Pilootmõtteid saaksime juba järgneval õppeaastal enda koolis praktiseerida ning uurida, kas need toimivad, kas meie õpilaste haridus ja õppimine on läbi ettevõetu motiveeritum ja õpitahe suurem.

Külastatud koolidest jäid kõlama väärtused. Väärtuskasvatus. Kool on perekond. Peres saavad olulisest kõik aru ja selle olulise peale saab ehitada omi losse ja unistusi. Alusväärtused vajavad ühist platvormi ja siin on meil enda koolis suur töö ees. Pereliikmed tervitavad üksteist, ei käi üleriietega kodus terve päev ringi, hoolivad üksteisest ja hoiavad kodu tervena – seda loetelu saab igaüks täiendada. Oluline on ju see, et meil kõigil on kodus turvaline ja hea olla.

ProTERAst sai hulgalliselt mõtteid kolmanda kooliastme õppesüsteemi kohta. Mõte, et iga aineõpetaja võtab teismelise oma õpilaseks (mitte ainult klassijuhataja), hoiab, motiveerib ja toetab teda, on just selles keerulises eas väga oluline. Praktikumipäevad, loovtöö põnev korraldamine ja koostöö 7.–9. klassi õpilaste ja kõigi õpetajate vahel oli hea näide, et on võimalik küll. Keerulisem on suures koolis, aga kindlasti võimalik ja tulemus on teismelise õpimotivatsiooni tõstev igal juhul.

Õpetajaks olles õpetab õpetaja iseennast, mitte kunagi ainult ainet, rohkem elu. Nii lihtne ja samas nii raske see ongi. Kool saaks õpetada parimat nooreks olemise teed ja inimene tahab alati valida. TERA mõtteid tõlgendades: noorele on vaja pakkuda väljakutseid kohustuslike valikute kõrval.

Kuressaare Gümnaasiumi õpetajad tänavad korraldajaid sisutihedate päevade eest!

Jaana Puksa,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii