üles
neljapäev, 20. veebruar 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

20. veebruar

21. veebruar

22. veebruar

23. veebruar

24. veebruar

25. veebruar

26. veebruar

27. veebruar

Töötajate sünnipäevad

21. veebruar

25. veebruar

27. veebruar

Arvamus, avaldatud 14. veebruar 2020, vaadatud 125 korda
Gloria Siirak: „Jääme siiski kuulatama metsa kohinaid ja mere möirgeid.“ Autor/allikas: Gert Lutter

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

Kallid kuulajad, ma arvasin, et on raske kirjutada millestki, mis mulle kohe üldse ei meeldi. Kuid oleks ma vaid teadnud, et veel raskem on kirjutada millestki, mida ma väga armastan.

Nüüd ei oska ma öelda, kallid sõbrad, mida ma oma kodumaa ja rahvuse vastu rohkem tunnen. Olen alati arvanud, et kodu on seal, kus ma sündisin ja kus füüsiliselt asub maja.

Tõesti, Eesti seda on: ma olen sündinud siin, kasvanud siin ja maja on siin. Kuid kodu on rohkem kui sünnipaik või füüsiline betoonist valatud maja, alles kasvades mõistan ma seda. Kodu on rohkem kui asi. Kodu on tunne, koht, kuhu ma kuulun ja kus olen rohkem kui hinnatud. Kodus on ilu, mis on puutumatu ja tundmatu teistele, väljaspool aeda asujatele. Kodu puhul ei oma tähtsust, kui suur ta on, kas pole nii? Me ei armasta oma sõpru seepärast, kui palju neid on või kui rikkad nad on, vaid meie suhte kvaliteetsuse pärast ja omavahelise mõistmise pärast.

Olen uhke sinu üle, mu armas Eesti, et sa ei ole veel ülerahvastatud ega liialt urbaniseeritud. Olen tänulik sinu pealtnäha nõrgale ja vaiksele rahvale, kes aga on vaimult suur ja hindamatu väärtusega. Ei ole vaja selles kõnes meelde tuletada Eesti karmi ajalugu – kas me juba ei tea siis seda. Aga see karm ajalugu ongi meie riigist teinud nii hindamatu osa maailmast. Sest teemant valmibki tänu temperatuuri ja just nimelt surve koostööle.

Oleme loodusrikkuselt Euroopas üks esimesi, meie pindalalt väikestes metsades on aga rohkem rikkust kui üheski teises Euroopa riigis. Kuulume UNESCO kultuuripärandisse põhjusega. Meie kultuuris on rohkem ajalugu ja traditsoone kui mõnel suurriigil, kes on sajandeid vaba olnud. Oleme korilasrahvas, kes ka urbaniseerudes jääb siiski kuulatama metsa kohinaid ja mere möirgeid.

Kallis Eesti, sa tõesti oled kodu, ma ütlen seda puht südame põhjast ja armastusega, sa oled minu varandus ja ka selle hoidja. Aitäh sulle, et oled meil aidanud mõista meie rahva unikaalsust ja õpetanud meil ja ka minul oma kodu tõeliselt hindama ja armastama.

Tänan kuulamast.

Gloria Siirak, 11.a klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii