üles
esmaspäev, 1. juuni 2020
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

1. juuni

2. juuni

3. juuni

4. juuni

5. juuni

6. juuni

8. juuni

Töötajate sünnipäevad

2. juuni

Uudis, avaldatud 10. veebruar 2020, vaadatud 392 korda, autor Margit Düüna, juhataja
"Tehnoloogia iseenesest ei aita noortel inimestel õppida, küll aga pedagoogika selle taga." Autor/allikas: erakogu

Jaanuari lõpus sai tänu Osiliale võimalikuks meie töötajate osalemine Euroopa ühel suurimal haridusmessil Londonis. BETT 2020 tõi haridusmaastikule kokku üle 800 ettevõtte ja üle 34 000 külastaja 146 riigist. See on olnud tavapäraselt uue kalendriaasta esimene suur rahvusvaheline haridusmess, mille eesmärk on siduda hariduskogukonda, jagada inspiratsiooni, arutleda tuleviku üle ning tutvustada uusi tehnoloogiaid.

Kuressaare Gümnaasiumist osalesid messil õpetajad Kaari Maidle, Kersti Kirs, haridustehnoloog Madli-Maria Naulainen ning koolituskeskus Osilia juht Margit Düüna. Messil külastati erinevaid haridusettevõtete esindusbokse ja kuulati suurel hulgal miniloenguid, diskussioone ja mõttevahetusi hariduse tuleviku teemadel. Kolleegidele jagati värskeid muljeid vahetult peale üritust, nüüd katsume ka leheveergudel edasi anda mõtted, mis neid kõnetama jäid. Ka meie haridusmaastik on muutumise teel ja rahvusvahelises õhkkonnas kogemuste vahetamine ja uute ideede noppimine toob kindlasti värskeid ideid ka meie oma koolimajja.

Margiti muljed

Väga huvitav ettekanne ja paneeldiskussioon oli teemal „Sotsiaalset liikuvust loova lähenemisviisi loomisest hariduses“. Ger Graus, Kidzania haridusdirektor julgustas haridusasutusi rohkem tähelepanu pöörama õpilase individuaalsele arengule ja integreerima õppesse rohkem sotsiaalmajanduslikke kontekste ja kogemusi väljaspool kooli. Samuti tuleb eristada ka neid õpilasi, keda peab ja on võimalik teisel viisil õpetada. Need kaks aspekti tuleks koolides sihikindlalt ühendada, et lapsed saaksid maailma tunnetada, leida uudishimu, inspiratsiooni ja püüdu edasiminemiseks. Kohal oli ka noorettevõtja ja ettevõtte Dipalicious asutaja Omari McQueen, kes rääkis oma kogemustest, kuidas temast sai ettevõtja ja kuidas on 11-aastaselt ettevõtja olla.

Haridusasutuste juhtimise ja õpetajate enesearenduse teemal jäi kõlama kaks huvitavat mõtet. Õpetajad nendes haridusasutustes, kus panustatakse rohkem ja kus on kõrgema kvaliteediga õppekeskkond, on sunnitud end ka rohkem arendama. Madalama kvaliteediga õpikeskkonna õpetajate enesarendusse panustamine toimub esimesel kolmel tööaastal, edasi on paigalseis. Samuti rõhutati, et oluline roll on keskastme juhtidel ehk juhtõpetajatel, kuidas nad saavad abiks olla oma kolleegidele ehk tavaõpetajatele. Ideaalis peaks juhtõpetajate tunnikoormused väiksemad olema.

Väga huvitav ettekanne oli teemal, kuidas rikastada kooli õppekava, ainekava või ainekaarti. Tihtilugu on need dokumendid lihtsalt paberid iseenesest või dokumendid, mis ripuvad kusagil veebis, neid ei arendata. Suurim väljakutse on, millist väärtust soovitakse luua läbi õppekavade. Õppekavade arendus ei ole ainult ühekordne tegevus ja siin julgustan haridustöötajaid kriitilise pilguga oma õppekavasid üle vaatama ja mõtlema, kuidas antud õppekavadega arendustööd teha. Londoni Arts School 21 näitel on õppekavade arendus pidev protsess, mille käigus pööratakse tähelepanu väärtuste, protsessi ja kultuuri arendamisele. Oluline koht on ka tagasisidel.

Londoni haridusmessil oli väga palju ettekandeid heaolukeskkonna loomisest õppimisel. Näiteks koolides, kus tehakse koolisööklates ja menüüdes tihti muudatusi, töötavad õpilased pealelõunastes tundides palju keskendunumalt. Ka üldiselt soovitatakse õpet rohkem praktiliseks viia, näiteks õpetada läbi toiduvalmistamise õpilastele ajalugu, kultuuri, kunsti, mõõtühikuid jm. Juttu oli ka sellest, et paljud Inglismaa koolid on tekitanud omale niinimetatud kooliaiad, kus õpilased saavad ise aiasaadusi kasvatada ja muid praktilisi tegevusi teha.

Madli-Maria muljeid

Mina jõudsin sõeluda läbi ilmselt suurema jao messibokse ja uudistada, milliseid uusi tooteid ja ideid siin-seal tutvustatakse. Infot oli väga palju ja ka uusi võimalusi ning vahendeid liigub turul rohkesti. Hea meel on tõdeda, et üritust külastades jäi tunne, et Eesti haridusmaastik on tervikuna uuendustega päris hästi kursis ja areneb jõudumööda.

Ka mina kuulasin BETTil mitmeid lühiloenguid ja arutelupaneele. Kõrvu jäi muutunud õpikäsituse rõhutamine, see on toimumas ja nii kool kui õpetajaskond peab selle muudatusega kohanema. Oluline märksõna on ennast juhtiv õppija, kelle kõrval õpetaja roll on õpilast teekonnal toetada. Õppetöös tuleb rõhku panna reaalsetele elulistele ülesannetele ja seostele, kriitilise mõtlemise arendamisele. Kui meie praeguses süsteemis õpilased eksimist pigem pelgavad, siis tegelikult just tänu läbikukkumisele ja eksimisele saab õppimine võimalikuks ja efektiivseks, seda peaks õpilastes julgustama. Õppetöös oleks mõistlik arvestada ka seda, et õpilasele seatud eesmärgid oleksid reaalsed ja saavutatavad.

Koolis näeme hästi, et nutiseadmel mängimine on õpilaste hulgas populaarne. Mängude potentsiaali ei kasutata praegu koolis kaugeltki täiel määral, samas puudub ka sellel turul spetsiifiline hariduslik sisu. Õpilased õpivad läbi mängu tegelikult väga palju: koostööd, kriitilist ja strateegilist mõtlemist, planeerimist, eesmärgini jõudmist, reeglite järgimist jne. Mängupõhine õppimine on efektiivne, küsimus on selles, kuidas vanemad ja õpetajad kaasa tulevad. Korralikke eestikeelseid hariduslikke strateegiamänge meil hetkel turul väga polegi, aga mängude loomine on veelgi efektiivsem meetod.

Me kõik peame õpilasi juhendades tulevikule mõtlema. Milline on see tööturg, mis neid ootab? Tuleviku tööturuks valmistudes tuleb mõista, et tehnoloogia on kõiges ja pole selliseid erialasid, mis sellega üldse kokku ei puutu. Sealjuures tuleb ka mõista, et oskuseks ei saa lugeda telefoniekraani näppimist, vaid vajalikud on digimaailmas reaalsed tehnilised oskused, nt algoritmide loomine jms. Tehnoloogia kõrval mängivad olulist rolli pehmed oskused: sotsiaalsus, koostöövõime, kriitiline mõtlemine ja teadmine, et oskusi tuleb lihvida kogu elu. Lõpuks hoiavad ju digitaliseerumisele vaatamata ka tulevikus masinatel silma peal just inimesed ja õpetamine on töö, mida üksi tehnoloogia iseseisvalt ei suuda, selle taga on alati pedagoogika koos hindamise ja tagasisidega.

Kaari muljeid

Messilt jäid meelde huvitavad ettekanded ning erinevad väljapanekud. Katsetada sai mitmeid erinevaid tehnoloogilisi vahendeid (robotid, tahvlid jne). Samuti jäid meelde ka erinevad aktiivse vahetunni veetmise võimalused. Erinevatest ettekannetest käis läbi well-being (heaolu) ja creativity (loovus). Kõikidel peab olema koolis hea: nii kooliteenistujatel, õpilastel kui ka õpetajatel.

Väga huvitav oli Beaveri kooli ettekanne, milles tutvustati meie jaoks uudset kooli- ja õppimissüsteemi. Põnev oli kuulata, kuidas toimib klassiruumideta õppimine; õpilased õpivad läbi projektide ja katsetamise. Õpilased vastutavad ise oma õppimise eest; õpilased on kui liidrid ning õpetajate roll on protsessis suunajaks olla.

Loovalt õpetamise ja õppimise ettekandest jäi kõnetama mind mõte: we focus on the head but actually we should focus on the hands and heart. Ise katsetamine annab õpilasele hoopis rohkem teadmisi kui lihtsalt õpik-töövihik-tunnid.

Tehnoloogilisi võimalusi on tänapäeval väga palju ja üha enam toimetavad lapsed erinevates keskkondades ja erinevates vahendites. Tehnoloogia ei asenda õpetajat, aga tehnoloogia abil on võimalus õpetada teisiti ja tehnoloogia saab olla õpetaja abiline.

Kersti muljeid

Lisaks eelpool mainitule tahaks välja tuua lihtsaid noppeid kuuldud ettekannetest. Igapäeva kooliellu tuleks kaasata süsteemselt erinevaid asutusi, organisatsioone. Alustada võiks huvilistest vanematest, kes oma tööd tutvustades avavad tahke seoses koolis õpitavaga.

Loovuse arendamiseks võiks pidada nt ideedepäevikut, kuhu laps saab kohe oma mõtted üles kirjutada või joonistada, hiljem võib sellest saada millegi suure algus. Loovus sütitab noori ka lahenduste otsimisele, ettevõtlikkusele. Kool ega lapsevanem ei saa anda valmis lahendusi, laps peab nendeni ise jõudma, täiskasvanu saab olla ainult suunaja. Loovuse arendamisel mängib suurt rolli ka ainete sidusus ehk lõiming. Meie koolis on õnneks juba paljud õpetajad selle mõtteviisi vajadusest aru saanud ning püüavad ühiselt edasi sammuda läbi erinevate projektide.

Oluline märksõna on teadvelolek (Mindfulness), mis tähendab olemist käesolevas hetkes koos lahke ja uudishimuliku tähelepanuga. Antud praktika aitab teha teadlikke ja heasoovlikke valikuid ka kõige keerulisemates olukordades, ühtlasi keskenduda vajalikule.

Proaktiivsus – huvi iseenda ja organisatsiooni (kooli) arengu vastu, valmisolek pingutuseks. Proaktiivne inimene (õpetaja/ õpilane) teeb ära kõik, mida temalt oodatakse, aga lähtuvalt sellest, et teda see teema päriselt ka huvitab, siis otsib alati lisavõimalusi oma töösse panustamiseks ja mõtleb samas, kuidas meeskonda paremini toimima saada.

Arengule suunatud mõtteviis (growth mindset) – mõttelaad, mille kohaselt on edukad ja enim motiveeritud need õpilased, kes usuvad, et õppimine ja teemade sügavam mõistmine toimuvad järk-järgult ning usuvad sellesse, et iseenda arendamine saab olla märkimisväärne, kui ollakse valmis selle nimel pingutama.

Mitte karta vigu teha! Läbi vigade sünnib oluline.

Margit Düüna,
juhataja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii