Kaanefotolt näeme, et mardid pugesid isegi koolijuhile kasuka vahele, mis siis veel õppealajuhatajast rääkida!

Õpetajate toas istus samuti arvuti taga üks üpris kurja näoga mardiema. Vana mart ise aga rüüpas rõõmsasti piparmündikakaod tassist kirjaga "Kus kõik on?"

Lisaks õpetajatele lustisid ka õpilased. 11.b viis mardiõnne 2.b klassi lastele.

Mardimammi juhtimisel aga käis 11.c marti jooksmas oma pisikestele sõpradele 2.c klassist.

Ka 12.b ei jäänud kõrvale ning käis külas 3.c klassil!

Muide, lõppev nädal oli võru keele nädal. Kas saate aru, mida Kauksi Ülle martide kohta ütleb?

Märdisandi tulõva üle suu ja kalõ kastõhaina
Üteldäs märt määtäv. Kitetäs kadri kussõv.
Pilliruug näil pistnu silmä ja kastõhain kraapnu kaala
Märdil varba haluh. Kadril küüdseq külmäh.

Tulõva vaihelt vikerkaari ja sinipilvi siäst
Sääl söövät kurõ kulda. Haniq haukasõq hõbedat.
Panõq Märdele valmis osa ja kadrilõ villavakk
Viskasõq viläõnne. Kaldasõq karaõnnõ.

Meil ommaq muistse mooduq ja umaq usu käeh.
Märdiq mustaq ja meheq. Kadriq valgõ ja naaseq.
Põllu ja karja andisid õnnista tulõ ja jakaq
Olguq vai kirändüspõld. Olguq vai lauluvakk.

Mardipäeva järgi ennustatakse ka ilma. Kui mardipäeval lumi maas, pidada tulema hea vilja-aasta, mis toob suure õunasaagi. Ilus ilm mardipäeval tähendavat ka suveks ilusat ilma, külm aga toob külmad jõulud ning mardisula ennustavat sopast aastalõppu. Eks saab näha, arvestades, et mardipäeva peeti vanasti vana kalendri järgi praegusest kaks nädalat hiljem.

Lõbusat mardiaega kõigile ja kohtume kadripäeva eel!