üles
reede, 22. november 2019
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

22. november

23. november

24. november

25. november

26. november

27. november

28. november

Töötajate sünnipäevad

26. november

28. november

Artikkel, avaldatud 17. oktoober 2019, vaadatud 333 korda
KG PRO 19 Autor/allikas: Gert Lutter

Keskkonnaseisund ja selle muutused on teadlaste pideva jälgimise all. Keskkonnaseire tähendab lisaks vaatlustele ka regulaarselt mitmesuguste proovide võtmist veekvaliteedi, taimetervise, jääkide, saasteainete jms kohta. Nutitehnoloogia pakub võimalusi keskkonna uurimiseks ka igale asjahuvilisele. Tuleviku-reede sinistes tundides saate näiteks kasutada äppi Science Journal.

Järgnevalt aga räägib sellest, mida jälgida Saaremaa keskkonnaseisundis, KG 12. lennu vilistlane, Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja Tambet Kikas.

Saaremaa üldine keskkonnaseisund on maailma paljude teiste piirkondadega võrreldes väga hea. Meie õhk on puhas, sest puuduvad suuremad lokaalsed saastajad, samuti on meie joogiveevarude üldine seisund täna veel igati rahuldav. Joogiveevarude olukord võib aga inimese mõtlematu tegevuse tõttu väga kiiresti halvemaks muutuda, kuna väga suur osa Saaremaa territooriumist on väga õhukese pinnakattega. Seetõttu on meie põhjavesi pindmise reostuse suhtes üsna halvasti kaitstud, mis tähendab seda, et maapinnale sattunud ained võivad üsna kergesti leida tee ka põhjaveeni. Mida intensiivsem on majandamine ja mida tihedam on asustus, seda täpsemalt tuleb jälgida õigeid majandamisvõtteid, et põhjavesi ei saastuks, sest selle taastumine on väga pikaajaline protsess. Vältida tuleb liigsete väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, samuti on tähtis reovee puhastamisel ja maapinda immutamisel järgida kindlaid reegleid ja puhastamisvõtteid. Kokkuvõttes on probleemiks ja ohuallikaks majandamine.

Saaremaa on üsna metsarikas piirkond, metsaga on kaetud üle poole territooriumist. See ei ole aga alati nii olnud. Veel sada aastat tagasi oli metsade osatähtsus oluliselt väiksem ja väga suure osa pindalast moodustasid erinevat tüüpi rohumaad. Rohumaad olid enamasti looduslikud, mida majandati kas karjatamise või niitmise teel. Sõltuvalt majandamisviisist ja kasvukohatüübist nimetataksegi neid vastavalt niitudeks või karjamaadeks, mis võivad osaliselt olla kaetud ka puudega – siis on tegemist vastavalt puisniidu või puiskarjamaaga. Selliselt majandatud elupaigad on väga liigirikkad, mitmel korral on leitud rohkem kui 50 erinevat taimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Liigirikkus on tekkinud tänu väga pikaajalisele ekstensiivsele majandamisele ja selle lõppedes väheneb ka liigirikkus. Saaremaal on ajaloolisi poollooduslikke kooslusi rohkem kui 30 000 ha, tänaseks majandatakse neist umbes 8 500 ha ehk natuke üle veerandil neist säilib liigiline mitmekesisus. Erinevalt esimesele lõigule on probleemiks liiga väike majandamine, mis tuleneb inimeste vähesusest maapiirkondades ja majandamisvõtete muutumisest.

Kokkuvõttes võime tõdeda, nagu elus ikka, et äärmused ei ole head. Antud juhul annavad halva tulemus nii liigne majandamine kui selle puudumine ehk õige ja mõõdukas majandamine ongi parim keskkonnakaitse.

Tambet Kikas, Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii

10. november 2019
8. november 2019
3. november 2019
30. oktoober 2019
30. oktoober 2019
29. oktoober 2019