Hariduskohviku formaat iseenesest pole midagi uut, annab aga hea võimaluse dialoogiks kooli ja lapsevanema vahel. Kohal oli rõõmustavalt palju lapsevanemaid, kes ka aktiivselt teemalaudades kaasa lõid. Teemad olid jagatud õpetajate vahel, kes siis enda modereeritava teemaga laudkondade vahel liikusid ja vanemate mõtteid ning ettepanekuid kuulasid ja need ka kirja panid. Järgnevalt toongi ära kokkuvõtted hariduskohvikus räägitust. Kooli poolt loodame, et neid klassides edasi arutatakse ning kooli hoolekogu kaudu ka ellu viima hakatakse. Sel korral tegime formaadis pisut muudatusi ja kohese kokkuvõtte asemel lubasime vanematele teha põhjaliku ülevaate kooli veebilehel. Siinkohal saabki sellega tutvuda.

Ootused gümnaasiumiajale

Arutleti selle üle, millised on vanemate ootused koolile, õpetajatele ja klassijuhatajale. Lapsevanemad lootsid, et kuigi kirjade järgi on praeguste 10. klasside näol tegu I riigigümnaasiumi lõpetava lennuga, saaksid õpilased tegelikkuses lõpetada siiski KG, sest üleminek lõpuklassi eel tekitab ilmselt palju segadust. Kui seda võimalust siiski pole, loodetakse, et üleminek saab olema sujuv. Gümnaasiumajalt oodatakse õpilaste arengut, et tekiks küpsus oma soovide osas ja teadmine, mida teha edasi. Oluline on, et õpilane tahab kooli tulla, on valmis kogema uut, on tähelepanelik nii õppetöö kui kaasõpilaste suhtes.

Aineõpetajatelt oodatakse professionaalsust ja eelarvamustevaba suhtmist õpilastesse, loodetakse, et ei esine kiusamist õpetajate poolt – vahel minnakse üle piiri, näiteks sapised märkused õpilastele jms. Oodatakse, et hindamiskriteeriumeid selgitatakse õpilastele rohkem ja nende kaudu ka vanematele. Loodeti, et õpetajad panevad tähele neid, kes on aeglasemad, sest süsteem kipub need lapsed hammasrataste vahele jätma. Siin saaks õpetaja julgustada õpilasi küsima kohe, kui miski arusaamatuks jääb, rumalaid küsimusi pole olemas, ja olema aktiivne – see kõik annab aluse ka tulevaste töösuhete kujunemiseks. Avaldati muret hiina keele õppimise ja tunniplaani koostamise teemal.

Klassijuhatajalt oodatakse, et tunnid ei oleks ainult infovahetuseks, vaid klassijuhatajatundi kutsutaks ka külalisi ja viidaks läbi eriteemalisi tunde, näiteks saaks teha karjääri- ja isiksuseteste, et õpilased õpiks ennast ise paremini tundma ja vastavalt sellele ka õppimises kindlaid strateegiaid valima. Koolilt ja õpetajatelt oodatakse koostööd ja kaasatust, õpilaste tugevuste märkamist – kõigil on midagi, mida nad hästi oskavad; mõistmist, mitte hukkamõistmist; erinevate õpetamismeetodite kasutamist, mitte puhast pähetuupimist; õuesõpet, väljasõite; individuaalset märkamist, paindlikkust ainetes ja kohest infot lapsevanemale, kui on märgata, et õpilane ei saa hakkama ja vajab lisaabi, tuge; kool peab olema motiveeriv; soovitakse tasemel õpetajaid ja head haridust; leida asendused, et tunnid ei jääks ära; inimlikkust; kord aastas arenguvestlusi. Infovahetuseks sobivad nii e-kool, lastevanemate list, sotsiaalmeedia ja helistamine.

Lapsevanemad on nõus, et gümnaasiumis võiks oma tegemiste ja kohustuste adumise osas lasuda suurem vastutus õpilasel endal ja et neil jaguks jaksu ja kannatust. Õpilane võiks tajuda, et klassijuhataja on koolis tema tugiisik, kellega saab oma muresid jagada. Loodetakse, et klassielu on aktiivne ja ühiselt korraldatakse toredaid koosviibimisi, käiakse koos reisidel ja õppekäikudel ning nauditakse üksteise seltsi. Oodatakse, et laps tuleb gümnaasiumiajast välja tervena nii füüsiliselt kui vaimselt. Lapsevanemad rõõmustasid hariduskohviku formaadi üle, sest kui kool tahab kuulata vanemate arvamust, siis kuulatakse kindlasti ka laste arvamusi.

Tervis ja liikumine. Kool kui tervise edendaja, õpilane kui oma tervise hoidja

Kehalise kasvatuse, tulevikus liikumisõpetuse rolli peetakse jätkuvalt vajalikuks. Toodi välja, et liikumistund võiks olla lausa igas päevas. Väga oluliseks peeti liikumist õues. Vanemate silmis on väga oluline, et kehalise kasvatuse tunnid oleks mitmekülgsed, tutvustaks jätkuvalt erinevaid spordialasid. Väga meeldib meie kooli spordipäeva formaat. Tulevikus võiks rohkem rääkida noortega toitumisest ja seostest kehalise kasvatuse, toitumise ja elustiili vahel. Teemaks tuli kehalise kasvatuse raames seltskonnatantsude õppimine, sh erinevate folktantsudega tutvumine.

Sportliku tegevuse eel peaks kindlasti tegema soojendust ja lõpus venitusi.

Liikumistegevuste hindamisel on normid jätkuvalt vähemotiveerivad. Pigem eelistatakse hinnangute andmisel süsteemi arvestatud/mittearvestatud. Hinnetest ja hinnangutest veelgi olulisemaks peetakse õpetajapoolset tunnustamist, toetamist ja motiveerimist oma oleku ja suhtumisega.

Palju sai kiita meie kooli sööklas pakutav mitmekülgne toit oma rikkaliku salativalikuga.

Töö andekate ja võimekatega

Andekuse ja võimekuse üle lastevanematega vesteldes oldi ühisel seisukohal, et iga laps on milleski andekas, ja oodatakse, et õpetaja seda andekust märkaks ja toetaks, aga vajadusel ka üles leiaks ja annaks nõu, mis alal end arendada. Lapsevanemad leidsid, et noored on väga aktiivsed ja eriti just spordialadel ja trennis käies, nn ainehuviringides käiakse vähem ja ega neid võimalusi väga ei teatudki. Oodati reaal- ja loodusainete huviringe, mis toetaksid ja tekitaksid huvi tulevase elukutse valikul. Samuti leiti, et olümpiaadidel aktiivselt osalev õpilane ei peaks kogu materjali/tunnitööd, mis vahepeal klassiruumis tehti, järele vastama.

Väga hinnati erinevate projektide raames toimuvaid õpilasvahetusi, mis võimaldavad avastada maailma, arendada enda keele- ja suhtlemisoskust. Vanemad pidasid oluliseks, et kool võimaldab individuaalset õppekava neile, kes on tegijad sportlased, lauljad või mis tahes ala esindajad juba Eesti tasemel – et nad saaksid nii õppetöös sammu pidada kui enda kutsumust arendada.

Paljud arvasid, et enam on vaja õpilasi panna pingutama, muidu on andekal väga kerge laisaks muutuda.

Enamuse suust jäi kõlama mõte, et elus läbilöömiseks on vaja väga head suhtlemisoskust. Oodati rohkem suulise kõne ja vestlusoskuse arendamist.

Ettevalmistus tööeluks

Kooli ülesanne on tagada õpilase üldine ettevalmistus tööeluks. Kuigi gümnaasiumist minnakse reeglina edasi kõrgkoolidesse, peaks lõpetajal olema piisav ettekujutus tööturust, erialadest, maksudest, investeerimisest jne. Tööks ettevalmistuse ühe aspektina oleks vajalik karjääriõpe ka gümnaasiumis – suhtlemispsühholoogia, isiksuse ja töövaldkondade sobivuse testid vältimaks juhuslikku eriala- või kõrgkoolivalikut, tööintervjuud, CV-de koostamine jpm.

Kindlasti tuleks noortelt endilt küsida, töötada huvigruppidega. Välja pakutud võimalused: „Tagasi kooli!”, „Tööle kaasa!”, „Teeme ära!”, noortemalev, vabatahtlikuks olemine, motiveerivad õpetajad ja huviringid (robootika), huvitavate persoonide, k.a vilistlaste kutsumine kooli, õppekäigud erinevatesse asutustesse ja koolidesse, töövarjupäevad, õpetajate vahetus, infomessid, karjäärinõustamine.

Mõjusad on silmast silma kohtumised, kogemine läbi praktiliste tegevuste, samuti klassikaaslaste eneste töökogemuste vastastikune jagamine.

Kooli ajal töötamisel on plussid: ise teenitud rahal on teine väärtus, motiveerib ja annab vabaduse ise otsustada, kasvatab iseseisvust, sihikindlust, kohuse- ja vastutustunnet, enesedistsipliini. Annab töökogemuse, oskuse oma aega planeerida, tekib töötegemise harjumus, areneb suhtlemisoskus, laieneb tutvusringkond. On edasistele õpingutele soodsaks platvormiks või tõukejõuks. Aga on ka miinused: noorele jääb vähe vaba aega, ei jõua välja puhata, tekib väsimus ja stress, jäädakse eemale klassi ühisüritustest. Võib tekkida arvamus, et õppimine polegi oluline, tööl saab hakkama ka ilma hariduseta ning kool jäetakse pooleli.

Õpilaste töötamine kooliperioodil on vastuvõetav vaid juhul, kui töögraafik on hõre (nt 1-2 päeva nädalas) ning ei sega õppeülesannete teostamist.

Kool omalt poolt saab suunata tähelepanu õpilaste nõrkustelt nende tugevuste arendamisele ja positiivse enesehinnangu/eluhoiaku kujunemisele; anda õpilastele väga praktilist IT-koolitust: kuidas koostada dokumente ja tabelarvutust, kuidas refereerida loenguid ja koostada tekstidest lühikokkuvõtet, kuidas teha vahet õigel/valel meedial ning teostada tulemuslikke netiotsinguid jne. Programmeerimisoskus tuleks kindlasti kasuks.

Klassijuhatajad ja moderaatorid rõõmustavad lapsevanemate muljetavaldavalt suure hulga üle. Täname kaasa löömast ja aktiivse osalemise eest.

Uute kohtumisteni!